Napol'

Napol'
Napoli

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Italii
Eläjiden lugu (2025)	908,082 ristitud
Pind	117,27 km²
Pämez'	Gaetano Manfredi (reduku 2021—)
Telefonkod	+39-(0)81
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2014)

Napol' vai Neapol' (ital.: Napoli [ˈnaːpoli], sijaline pagin: Napule [ˈnɑːpələ] vai [ˈnɑːpulə], amuižgrek.: νέα πόλις nea polis «uz' lidn») om lidn da meriport Italijan suves. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, Kampanii-agjan (regionan) da sen Metropolitenižen Napol'-lidnan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud amuižil grekalaižil 8. voz'sadal edel m.e. Partenop-nimenke mifologižen Partenopa-sirenan nimen mödhe. Mülüi Riman Tazovaldkundha, oli Rimalaižen imperijan palaks. Vozil 638−1137 oli Napolin gercogkundan pälidnaks.

Vozil 1942−43 Napol' oli alištunu amerikalaižiden bombardiruindale, äjad pertid oliba murenuded. Om äi mel'heižtahoid lidnas tähäsai, oz., 12. voz'sadan Kastel'-del'-Ovo-lidnuz Tirrenižen meren sarel. Lugetas Napolid klassižen piccan sündnundan sijaks (ital.: pizza napoletana) tomatoiden tondan Evropha jäl'ghe vspäi 1522.

Napol' šingotase transportteiden järedaks sol'meks (sur' meriport), rahvahidenkeskeižel turizmal (3,7 mln matknikoid vl 2018) i holitišiden sferal sen alusel, opendusen keskuseks. Pened edheotandad prevaliruidas lidnan ižanduses, kudamb otab koumant vai nelläd sijad valdkundas ühtes rives Turinanke. Käzitöiden produkcii mülütab nenid: nahkantegesed, keramikan i porcellanan ümbriradmine, juvelirižed tegesed kivišpäi i korallišpäi, Raštvoiden scenoiden sädand. Maižanduz om šingotadud lidnan ümbrištos plodukahal mahusel vulkanižen tuhkan olendan tagut. Lidn om Keskmeren maiden parlamentižen assamblejan sijaduseks.

Geografijan andmused

Metropolitenižen Napol'-lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2018 kartal

Lidn sijadase Vezuvii-vulkanan pautkidenno, Keskmeren Napolin lahten randoil, 0..453 m korktusil, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Rimhasai om kaks' sadad kilometrid lodeheze. Lujad manrehkaidused oleldas (jäl'geline oli vl 1980), lämoikividen da tuhkan heitandad (jäl'geline oli vl 1944). Antižed Pompei- i Gerkulanum-lidnad oma löutud mas, ned sijadasoiš päivnouzmha Napolišpäi.

Klimat om subtropine neps Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +15,9 C°, kezakun-sügüz'kun +21,3..+24,9 C°, tal'vkun-uhokun +8,7..+9,9 C°. Ekstremumad oma −5,6 C° (viluku) i +40,0 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +7,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,4 C° (tal'vku, uhoku). Ei voi panda halad semendkus-redukus (redukun minimum om +2,6 C°). Paneb sadegid 1008 mm vodes, enamba redukus (135 mm) i kül'mkus (152 mm), kuivahk sezon om semendkus-elokus (155 mm pordos). Läz ei olele lunt lidnas, no paneb Vezuvijan pautkil. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..76 % röunoiš. Meriveden keskmäine lämuz vajehtase +13,9..+26,0 C° röunoiš kuidme voden aigan.

Tobmuz

Lidnan 30 fartalad

Kogotas Napolin koumekümned nimitadud da nomeruidud fartalid (ital.: quartieri) kümnehe nomeruidud administrativižhe municipalitetha. Lidnan suim kogoneb 40 ühtnijaspäi.

Lidnan tobmuden pämez' om mer (ital.: Sindaco di Napoli), valičese videks vodeks, ühten toižen strokun voimuz om olmas. Edeližed lidnan pämehed oma Luidži de Madžistris (Luigi de Magistris, kezaku 2011 — reduku 2021), Roza Russo-Ervolino (Rosa Russo Iervolino, semendku 2001 — semendku 2011).

Eläjad

Vll 1951−2001 lidnan ristitišt oli ületanu üht millionad eläjid. Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 989 111 ristitud. Kaik 967 068 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 226 594 eläjad vl 1971, sid' ezilidnad šingotaškanziba. Läz 2,96 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 1171,13 nellikkilometrad pindal vl 2025 (Metropolitenine Napol'-lidn, oli enamba 3,1 mln eläjid vl 2015, ühesanz' sija EÜ:s), sen rahvahansageduz poleneb vspäi 2003.

Lidnas om vähemb rahvahanikoid verhiden maiden augotižlibundanke, arni lidnan ristitišton 94,3 % oma italijalaižed.

Kaik om kahesa universitetad lidnas: viž valdkundališt i koume privatišt. Znamasižed üläopendusen aluzkundad oma valdkundaližed Napolin universitet Fridrihan II nimed i Päivnouzmman tedoidusiden L'Orientale-universitet (ezmäine mugoi kontinental).

Transport

Kundaline transport om avtobusad, tramvaid, trolleibusad, ezilidnelektrojonused, funikulörad da katamaranad. Raudted da avtoted ühtenzoittas lidnad Rimanke i Adriatižen meren randpolenke. Metropoliten om lidnas vspäi 1993 (koume jonod 34 stancijanke, 35 km raudted vl 2017).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Napol' -lendimport (ital.: Aeroporto Internazionale di Napoli, NAP / LIRN, 10,8 mln passažiroid vl 2019) sijadase kudes kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi Kapodikino-rajonas. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe da Italijadme.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (merii, 2019, San Džakomo-pert'kulu)
• 
  Pühän Marijan Voznesenjan (vai Pühän Januarijan, Napolin) kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu (riman katoline, om saudud vll 1272−1313)
• 
  Azjaližes keskuses vl 2023 (Centro direzionale di Napoli)
• 
  Napolin universitetan Fridrihan II nimed juridine fakul'tet (2015)
• 
  San Karlo-operteatr (2023)
• 
  Napolin port vl 2012
• 
  Napolin rahvahidenkeskeine lendimport vl 2011

Irdkosketused

• Napolin kommunan tobmuden oficialine sait (comune.napoli.it). (ital.)