Napol'

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Napol'
Napoli
 Lidnanznam
CoA Città di Napoli.svg
 Flag
Flag of Naples.svg
Valdkund Italii
Eläjiden lugu (2017-09-30) 967 068 ristitud
Pind 117,27 km²
Napol' Napoli
Pämez' Luidži de Madžistris
(kezaku 2 011—)
Telefonkod +39-(0)81
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Lidn jagase 30 fartalha (ital.: quartieri).

Napol' vai Neapol' (ital.: Napoli [ˈnaːpoli], sijaline pagin: Napule [ˈnɑːpələ] vai [ˈnɑːpulə], amuižgrek.: νέα πόλις nea polis «uz' lidn») om lidn da meriport Italijan suves. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, Kampanii-agjan (regionan) da sen Metropolitenižen Napol'-lidnan administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud 8. voz'sadal edel m.e. grekalaižil Partenop-nimenke mifologižen Partenopa-sirenan nimen mödhe. Mülüi Riman Tazovaldkundha, oli Rimalaižen imperijan palaks. Vozil 638−1137 oli Napolin gercogkundan pälidnaks.

Vozil 1942−43 oli alištunu amerikalaižiden bombardiruindale, äjad pertid oliba murenuded. Om äi mel'heižtahoid lidnas tähäsai, oz., 12. voz'sadan Kastel'-del'-Ovo-lidnuz Tirrenižen meren sarel.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Vezuvii-vulkanan pautkidenno, Keskmeren Napolin lahten randoil, 17 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Rimhasai om 200 km lodeheze. Lujad manrehkaidused oleldas (jäl'geline oli vl 1980), lämoikividen da tuhkan heitandad (jäl'geline oli vl 1944). Antižed Pompei- i Gerkulanum-lidnad oma löutud mas, ned sijadasoiš päivnouzmha Napolišpäi.

Klimat om subtropine neps. Paneb sadegid 1000 mm vodes, kuivahk sezon om semendkus-elokus (150 mm sezonas).

Napolin 30 fartalid kogotas 10 nomeruidud administrativižhe municipalitetha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2013 eläjiden lugu oli 989 111 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 226 594 eläjad vl 1971, sid' ezilidnad šingotaškanziba. Enamba 3,1 mln elädas lidnaglomeracijas (2015, 9nz' sija EÜ:s), sen rahvahansageduz poleneb vspäi 2003.

Lugetas Napolid klassižen piccan sündnundan sijaks (ital.: pizza napoletana) tomatoiden tondan Evropha jäl'ghe vspäi 1522.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kundaline transport om avtobusad, tramvaid, trolleibusad, ezilidnelektrojonused, funikulörad da katamaranad. Raudted da avtoted ühtenzoittas lidnad Rimanke i Adriatižen meren randpolenke. Metropoliten om lidnas vspäi 1993 (3 jonod, 34 stancijad, 35 km raudted vl 2017).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport (NAP, 9,9 mln passažiroid vl 2018) sijadase 6 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Kapodikino-rajonas. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe da Italijadme.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]