Azerbaidžan

Azerbaidžanan Tazovaldkund
Azərbaycan Respublikası

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Baku
Eläjiden lugu (2018)	10,046,516 ristitud
Pind	86,600 km²
Kel'	azerbaidžanan
Valdkundan pämez'	Il'ham Alijev
Päministr	Ali Asadov
Religii	islam
Valüt	azerbaidžanan manat (AZN)
Internet-domen	.az
Telefonkod	+994
Aigvö	UTC+4

Azerbaidžan (azerb.: Azərbaycan), täuz' oficialine nimi — Azerbaidžanan Tazovaldkund (azerb.: Azərbaycan Respublikası [ɑːzæɾbɑjˈd͡ʒɑn ɾespublikɑˈsɯ]), om valdkund Evrazijas. Sijadase sen Azijas paloin vai täuzin, Kaspijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Baku.

Istorii

Azerbaidžanan Demokratine Tazovaldkund (1918) lugedas ezmäižeks demokratijaks islamižes mail'mas.

Vl 1918 Gändž oli Azerbaidžanan pälidnan lühüdaks aigaks, sid' sirtihe pälidnad Bakuhu.

Azerbaidžanan territorijal om lidnoid, kudambad konz-ze oliba olnuded erižiden istorižiden valdkundoiden pälidnoikš: Gändž, Šeki, Kabal, Bard, Šemah, Šuš i Nahičevan'.

Vn 1991 18. päiväl redukud Azerbaidžan tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi.

Konstitucii

Valdkundan edeližed Konstitucijad oliba vahvištadud vozil 1921, 1925, 1937, 1978 i 1991. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii (azerb.: Konstitusiyası) tuli väghe vn 1995 12. päiväl kül'mkud, se om olmas voziden 2002, 2009 i 2016 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Azerbaidžanan topografine kart (2007)

Azerbaidžanal om mavaldkundröunoid Irananke suves (röunan piduz — 689 km), Armenijanke päivlaskmas (996 km), Turkanmanke (17 km) da Gruzijanke (428 km) lodehes, Venämanke pohjoižes (338 km). Ühthine röunoiden piduz — 2468 km. Azerbaidžan om valdmererandatoi valdkund, no Kaspijan meren randanpird om 713 km pitte päivnouzmas. Valdkundan pind — 86 600 km².

Mäged ottas valdkundan pol't, Kavkazan Sur' mägisel'g om pohjoižes, Pen' sel'g otab päivlaskmad da suved. Kuran da Araksan alangišt otab Azerbaidžanan keskuzpalad. Znamasine jogi om Kur (azerb.: Kür), lankteb Kaspijan merhe.

Klimat om erazvuitte tahondoidme, subtropižes vönespäi korktoiden mägiden vilhusai.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, boksitad, gidroenergii.

Politine sistem

Azerbaidžanan ohjastusen pert' Bakus vl 2015 (huralpäi)

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (azerb.: Prezidenti), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks strokuiden röunatusita. Prezident paneb ohjastusen kaikid valdkundmehid radsijha, sidä kesken päministrad (azerb.: Azərbaycan baş nazirlərinin siyahısı).

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (azerb.: Milli Məclis) 125 ühtnijanke, mugažo rahvaz valičeb kaikid heid videks vodeks.

Azerbaidžanan prezident om Il'ham Alijev vn 2003 redukun 31. päiväspäi, valitihe händast vn 2024 7. päiväl uhokud rata vident strokud jäl'geten (sai 92,12 % ezmäižes turas; vl 2018 sai 74,51 % ezmäižes turas). Edeline prezident om Geidar Alijev (10. reduku 1993 — 31. reduku 2003). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2024 1. päiväl sügüz'kud. Ali Asadov radab päministran vn 2019 redukun 8. päiväspäi. Edeline paministr om Novruz Mammadov (21. sulaku 2018 — 8. reduku 2019).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Azerbaidžanan administrativiž-territorialine jagand.

Azerbaidžan jagase kuz'kümneks kudeks rajonaks (azerb.: rayon) da üks'toštkümneks lidnaks (azerb.: şəhər) tazovaldkundan alištusenke. Rajonad ühtetas kümnehe ekonomižhe regionha.

Eläjad

Vn 2009 Azerbaidžanan rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 8,922,447 ristitud, vn 2019 — 9,951,409 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 91,6 %, lezgilaižed — 2,0 %, venänikad — 1,3 %, armenijalaižed — 1,3 %, tališalaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 2,5 %.

Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad — 96,9 % (šijitad tobjimalaz), hristanuskojad — 3,0 %, toižed uskojad i märhapanendata — 0,1 %.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Gändž, Sumgajit, Mingečaur. Vl 2012 kaik oli 77 lidnad valdkundas, niišpäi ühesa enamba mi 50 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 57,6 % (2023).

Ižanduz

Azerbaidžan om šingotai industrialine ma, RVÜ:n valdkundoiden lider kogosüdäiproduktan kazvandan mödhe, vozil 2003−2008 se ližazi kahthe kudenke kümnendesenke kerdha. Ižanduz rippub sadud kivivoin da gazan eksportaspäi «Baku — Tbilis — Džeihan»-vedimedme, torhuden varad oma znamasižed tähäsai. Industrijan päsarakod oma kivivoin da sen gazan samine, kivivoin ümbriradmine, kivivoinsajan mašiništon tehmine, raudan metallurgii, mašinansauvomine, cementan i himižiden substancijoiden pästand, tekstiline tegimišt, puvillankazvatuz, sömtegimišt.

Kogosüdäiprodukt sektoroidme (2020): maižanduz — 6,93 %, tegimišt — 41,38 %, holitišiden sfer — 42,52 %. Radajiden järgenduz vl 2014: maižanduz — 37,0 %, tegimišt — 14,3 %, holitišiden sfer — 48,9 %.

Azerbaidžanan päeksport om kivivoi (vl 2009 oti kaiken eksportan nell' videndest) i londuseline gaz; toine eksport — likujad buraudamižčuhundused i toine mašiništ, sahar i toižed söndtavarad, puvill.

Irdkosketused

Tobmuz

• Azerbaidžanan prezidentan oficialine sait (president.az). (azerb.) (ven.) (angl.)
• Azerbaidžanan parlamentan oficialine sait (meclis.gov.az). (azerb.)

Ühthine informacii valdkundas

• Azerbaidžanan Tazovaldkundan Valdkundaližen statistikan komitetan sait (stat.gov.az). (azerb.) (angl.)