Azerbaidžan

Azerbaidžanan Tazovaldkund
Azərbaycan Respublikası
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Baku
Eläjiden lugu (2018)	10,046,516 ristitud
Pind	86,600 km²
Kel'	azerbaidžanan
Valdkundan pämez'	Il'ham Alijev
Päministr	Ali Asadov
Religii	islam
Valüt	azerbaidžanan manat (AZN)
Internet-domen	.az
Telefonkod	+994
Aigvö	UTC+4

Azerbaidžan (azerb.: Azərbaycan), täuz' oficialine nimi — Azerbaidžanan Tazovaldkund (azerb.: Azərbaycan Respublikası [ɑːzæɾbɑjˈd͡ʒɑn ɾespublikɑˈsɯ]), om valdkund Evrazijas. Sijadase sen Azijas paloin vai täuzin, Kaspijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Baku.

Istorii

Azerbaidžanan Demokratine Tazovaldkund (1918) lugedas ezmäižeks demokratijaks islamižes mail'mas.

Vl 1918 Gändž oli Azerbaidžanan pälidnan lühüdaks aigaks, sid' sirtihe pälidnad Bakuhu.

Azerbaidžanan territorijal om lidnoid, kudambad konz-ze oliba olnuded erižiden istorižiden valdkundoiden pälidnoikš: Gändž, Šeki, Kabal, Bard, Šemah, Šuš i Nahičevan'.

Vn 1991 18. päiväl redukud Azerbaidžan tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi.

Konstitucii

Valdkundan edeližed Konstitucijad oliba vahvištadud vozil 1921, 1925, 1937, 1978 i 1991. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii^[2]^[3] (azerb.: Konstitusiyası) tuli väghe vn 1995 12. päiväl kül'mkud, se om olmas voziden 2002, 2009 i 2016 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Azerbaidžanal om mavaldkundröunoid Irananke suves (röunan piduz — 689 km), Armenijanke päivlaskmas (996 km), Turkanmanke (17 km) da Gruzijanke (428 km) lodehes, Venämanke pohjoižes (338 km). Ühthine röunoiden piduz — 2468 km. Azerbaidžan om valdmererandatoi valdkund, no Kaspijan meren randanpird om 713 km pitte päivnouzmas. Valdkundan pind — 86 600 km².

Mäged ottas valdkundan pol't, Kavkazan Sur' mägisel'g om pohjoižes, Pen' sel'g otab päivlaskmad da suved. Kuran da Araksan alangišt otab Azerbaidžanan keskuzpalad. Znamasine jogi om Kur (azerb.: Kür), lankteb Kaspijan merhe.

Klimat om erazvuitte, subtropižes vönespäi korktoiden mägiden vilhusai.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, boksitad, gidroenergii.

Politine sistem

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (azerb.: Prezidenti), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks strokuiden röunatusita. Prezident paneb ohjastusen kaikid valdkundmehid radsijha, sidä kesken päministrad (azerb.: Azərbaycan baş nazirlərinin siyahısı).

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (azerb.: Milli Məclis) 125 ühtnijanke, mugažo rahvaz valičeb kaikid heid videks vodeks.

Azerbaidžanan prezident om Il'ham Alijev vspäi 2003, valitihe händast vn 2018 11. päiväl sulakud rata nellän' strok (sai 74,51% ezmäižes turas). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 1. päiväl kül'mkud. Ali Asadov radab päministran vs 2019 redukun 8. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Azerbaidžanan administrativiž-territorialine jagand.

Azerbaidžan jagase 66 rajonaks (azerb.: rayon) da 11 lidnaks (azerb.: şəhər) tazovaldkundan alištusenke. Rajonad ühtetas 10 ekonomižhe regionha.

Eläjad

Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 9,165,000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 91,6%, lezgilaižed — 2,0%, venänikad — 1,3%, armenijalaižed — 1,3%, tališalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,5%.

Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad — 96,9% (šijitad tobjimalaz), hristanuskojad — 3,0%, toižed uskojad i märhapanendata — 0,1%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Gändž, Sumgajit, Mingečaur. Vl 2012 kaik oli 77 lidnad valdkundas, 9 niišpäi enamba mi 50 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 56,4% (2020).

Ižanduz

Azerbaidžan om RVÜ:n valdkundoiden lider kogosüdäiproduktan kazvandan mödhe, vozil 2003−2008 se ližazi kahthe kudenke kümnendesenke kerdha.

Vl 2009 Azerbaidžanan päeksport oli kivivoi (81%); toine eksport — likujad buraudamižčuhundused (1%), sahar (1%).

Homaičendad

Irdkosketused

Tobmuz

Azerbaidžanan prezidentan oficialine sait (president.az). (azerb.) (ven.) (angl.)
Azerbaidžanan parlamentan oficialine sait (meclis.gov.az). (azerb.)

Ühthine informacii valdkundas

Azerbaidžanan Tazovaldkundan Valdkundaližen statistikan komitetan sait (stat.gov.az). (azerb.) (angl.)

Azerbaidžan Vikiaitas

	Evropan valdkundad
	Evropan valdkundad Alamad \| Albanii \| Andorr \| Armenii¹ \| Azerbaidžan¹ \| Avstrii \| Bel'gii \| Bolgarii \| Bosnii da Gercegovin \| Čehanma \| Danii \| Estinma \| Francii \| Grekanma \| Gruzii¹ \| Horvatii \| Irlandii \| Islandii \| Ispanii \| Italii \| Kazahstan¹ \| Kipr¹ \| Latvii \| Lihtenštein \| Litvanma \| Lüksemburg \| Mad'jaranma \| Mal't \| Moldov \| Monako \| Mustmägi \| Norvegii \| Pohjoižmakedonii \| Pol'šanma \| Portugalii \| Ročinma \| Romanii \| San Marino \| Saksanma \| Serbii \| Slovakii \| Slovenii \| Suomenma \| Sur' Britanii \| Šveicarii \| Turkanma¹ \| Ukrain \| Vatikan \| Vaugedvenäma \| Venäma¹
	¹ Om Azijas mugažo.

	Azijan valdkundad
	Azijan valdkundad Afganistan \| Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) \| Armenii \| Azerbaidžan¹ \| Bahrein \| Bangladeš \| Brunei \| Butan \| Egipt² \| Filippinad \| Gruzii¹ \| Indii \| Indonezii³ \| Irak \| Iran \| Izrail' \| Japonii \| Jemen² \| Jordanii \| Kambodž \| Kazahstan¹ \| Katar \| Kipr¹ \| Kirgizstan \| Kitai \| Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund \| Korejan Tazovaldkund \| Kuveit \| Laos \| Livan \| Malaizii \| Mal'divan Sared \| Mjanmar \| Mongolii \| Nepal \| Oman \| Pakistan \| Päivnouzmaine Timor \| Saudan Arabii \| Singapur \| Sirii \| Šrilank \| Tadžikistan \| Tailand \| Turkanma¹ \| Turkmenistan \| Uzbekistan \| Venäma¹ \| Vjetnam
	¹ Om Evropas mugažo. ² Om Afrikas mugažo. ³ Om Valdmerimaiš mugažo.

[1] Azerbaidžanan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Vn 1995 Azerbaidžanan Konstitucii (vn 2002 vajehtusidenke) Vikipurtkiš (en.wikisource.org). (angl.)

[3] Azerbaidžanan Konstitucijan tekst (2016) constituteproject.org-saital. (angl.)

[1]

[2]

[3]