Gändž

Vikipedii-späi
Gändž
Gəncə
Lidnanznam
Valdkund Azerbaidžan
Eläjiden lugu (2015) 331,400 ristitud
Pind 298 km²
Gändž Gəncə
Pämez' Nijazi Muzaffar ogli Bairamov
(eloku 2018—)
Telefonkod +994−22
Aigvö UTC+4


Gändž (azerb.: Gəncə, vll 1935−1989 oficialine nimi oli Kirovabad) om lidn tazovaldkundan alištusenke Azerbaidžanan lodehes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Enzne[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 660 meiden erad. Vl 859 se sai lidnan statusad. Istorižen Arran-agjan keskuz. Lidn oli Gändžan hankundan pälidnaks vll 1747−1804. Sid' vhesai 1918 sen oficialine nimituz oli Jelizavetpol'.

Gändž šingotase alüminijan i vas'ken tegimil lähižiden kaivuziden torhudespäi. Gändžan ühthekeradai avtotegim pästab kebnavtoid (UAZ), jüguavtoid (MAZ) i maižanduztehnikad («Belarus»-traktorad, kombainad). Porcellanan, šuukkanghiden, puvillan i kengiden fabrikad ratas lidnas. Sömtegimišt baziruiše ümbärdajiden fermoiden torhudel, järed vintegim.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase alangištos i Penen Kavkazan pohjoižpäivnouzmaižel ezimägištol, 408 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Gändžačai-jogi (99 km pitte, Kuranjogen oigedpol'ne bassein) jagab lidnad kahteks palaks. Raudtestancii «Baku — Tbilis»-jonol.

Gändž jagase kahteks rajonaks: Käpazan i Nizamin, niiden ližaks lidnanvuitte Adžikent-žilo alištub lidnan tobmudele.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2011 eläjiden lugu oli 316 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Üläopendusen koume aluzkundad oma avaitud lidnas.

Edeline lidnan pämez' om El'mar Rustam ogli Velijev (2011−2018).

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]