Mongolii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Mongolii
Монгол Улс
Monggol ulus.svg
 Flag
Flag of Mongolia.svg
 Valdkundznam
State emblem of Mongolia.svg
Pälidn Ulanbatar
Eläjiden lugu (2018) 3 103 428[1] ristitud
Pind 1 564 116 km²
Mongolii Монгол Улс
Kel' mongolijan
Valdkundan pämez' Battulga Haltmaagiin
Päministr Hurelsuh Uhnaagiin
Religii buddizm, ateizm
Valüt mongolijan tugrik (MNT)
Internet-domen .mn, .мон
Telefonkod +976
Aigvö UTC+7..+8

Mongolii (mong.: Монгол Улс, vanh mong.: Monggol ulus.svg), nece om täuz' oficialine nimituz, om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ulanbatar.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1911 29. päiväl tal'vkud Mongolii tedištoiti ripmatomut Cin-imperijaspäi.

Vl 1992 uhokun 12. päiväl jäl'gmäine Konstitucijan versii[2] tuli väghe.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mongolijan topografine kart.

Mongolii om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižes (röunan piduz — 3452 km), Kitainke päivnouzmas, suves da päivlaskmas (4360 km). Ühthine röunoiden piduz — 8082 km. Pind om 1 564 116 km². Mongolii om mererandatoi valdkund.

Mägiplato otab man tobmad palad 900..1500 metrad ü.m.t. korktusil. Kaikiš korktemb čokkoim om Kuiten Uul-mägenpä (toižed nimed oma Huitun Orgil, Nairamdal Orgil, 4374 m ü.m.t.) Kitain röunal man päivlaskmas.

Klimat om letetazangišton kontinentaline kuiv. Lämuden köläidused oma lujad da teravad päivän da ön keskes, kezan (+25..+35 C°) da tal'ven (−25..−35 C°) keskes. Paneb 200..500 mm sadegid vodes. Letetorokad oleskeldas paksus.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (vas'k, molibden, vol'fram, nikel', tin, cink, raud, kuld, hobed), fosfatad.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundaline pert'kulu om parlamentan ištundoiden sija Ulanbataras.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (mong.: Монгол Улсын Ерөнхийлөгч), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om üks'kodine Sur' Valdkundaline Hural (mong.: Улсын Их Хурал) 76 ühtnijanke. Hö valičesoiš kaiken rahvahan änestusel kerdan nelläs vodes. Deputatad valitas päministrad, i hän paneb ohjastusen radnikoid radsijha prezidentanke sättutandan jäl'ghe.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližen valičendad oliba vn 2016 29. päiväl kezakud. Battulga Haltmaagiin sai vägestust vn 2017 valičendoiden kahtendes turas (26. kezaku i 7. heinku, 2. tur — 50,6% änid) da radab prezidentan vs 2017 heinkun 10. päiväspäi ühtent strokud. Hurelsuh Uhnaagiin om päministraks vn 2017 4. redukuspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Mongolijan administrativiž-territorialine jagand.

Mongolii jagase 21 aimak:ha (agjaha, mong.: аймаг) da 1 pälidnha (mong.: нийслэл, Ulanbatar). Aimakad alajagasoiš 329 somon:aks (ümbrikoks, mong.: сум) vl 2006.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mongolijas elädas mongolijalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 2 931 300 eläjad.

Religijan mödhe: buddistad — 53%, religijatomad — 38,6%, islamanuskojad — 3%, šamanistad — 2,9%, hristanuskojad — 2,2%, toižed uskojad — 0,3%.

Kaikutte nellänz' ristit kümnespäi eläb Ulanbatar-pälidnas. Toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Erdenet, Darhan, Čoibalsan, Muren, Nalaih. Vl 2010 kaik oli 25 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 Mongolijan päeksport oli vas'k (37%), kivihil' (19%), raudkivend da raudühthesuladused (9%), kuld (8%), kivivoi (7%); toine eksport — cink (4%), kodiživatoiden karv (4%), toižed metallad (3%), lehmänliha, sobad.

Valdkundan päpartnör torguindas om Kitai (Mongolijan importan nelländez' da pol'eksportad).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Mongolijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mongolijan Konstitucii (1992) legalinfo.mn-saital. (mong.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.