Mongolii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Mongolii
Монгол Улс
Monggol ulus.svg
 Flag
Flag of Mongolia.svg
 Valdkundznam
State emblem of Mongolia.svg
Pälidn Ulanbatar
Eläjiden lugu (2014) 2 953 190[1] ristitud
Pind 1 564 116 km²
MongoliiМонгол Улс
Kel' mongolijan
Valdkundan pämez' Cahiagiin Elbegdorž
Päministr Čimediin Saihanbileg
Religii buddizm, ateizm
Valüt mongolijan tugrik (MNT)
Internet-domen .mn, .мон
Telefonkod +976
Aigvö UTC+7..+8

Mongolii (mong.: Монгол Улс, vanh mong.: Monggol ulus.svg), nece om täuz' oficialine nimi, om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ulanbatar.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1911 tal'vkun 29. päiväl Mongolii tedoti ripmatomut Cin-imperijaspäi.

Vl 1992 uhokun 12. päiväl jäl'gmäine Konstitucijan versii[2] tuli väghe.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mongolijan topografine kart.

Mongolii om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižes (röunan piduz — 3452 km), Kitainke päivnouzmas, suves da päivlaskmas (4360 km). Ühthine röunoiden piduz — 8082 km. Pind om 1 564 116 km². Mongolii om mererandatoi valdkund.

Mägiplato otab man tobmad palad 900-1500 metrad korktusil. Kaikiš korktemb čokkoim om Kuiten Uul-mägenpä (toižed nimed oma Huitun Orgil, Nairamdal Orgil) (4374 m) Kitain röunal man päivlaskmas.

Klimat om letetazangišton kontinentaline kuiv. Lämuden köläidused oma lujad da teravad päivän da ön keskes, kezan (+25...+35°C) da tal'ven (-25...-35°C) keskes. Paneb 200-500 mm sadegid vodes. Letetorokad oleskeldas paksus.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (vas'k, molibden, vol'fram, nikel', tin, cink, raud, kuld, hobed), fosfatad.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundaline pert'kulu om parlamentan ištundoiden sija Ulanbataras.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun om voimuz.

Parlament om üks'kodine Sur' Valdkundaline Hural (mong.: Улсын Их Хурал) 76 ühtnijanke. Hö valičese kaiken rahvahan änestusel kerdan nelläs vodes. Deputatad valitas päministrad, i hän paneb ohjastusen radnikoid radsijha prezidentanke sättutandan jäl'ghe.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2012 kezakun 28. päiväl. Vspäi 2009 Cahiagiin Elbegdorž om prezidentaks, nügüd' hän radab kahtenden strokun vn 2013 kezakun 26. päivän valičendoiden jäl'ghe.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Mongolijan administrativiž-territorialine jagand.

Mongolii alajagase 21 aimak:ha (agjaha, mong.: аймаг) da 1 pälidnha (mong.: нийслэл) (Ulanbatar). Aimakad alajagase 329 somon:ha (ümbrikho, mong.: сум) vl 2006.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mongolijas elädas mongolijalaižed.

Kaikutte nellänz' ristit kümnespäi eläb Ulanbatar-pälidnas. Toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha): Erdenet, Darhan, Čoibalsan, Muren, Nalaih. Vl 2010 kaik oli 25 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Vl 2013 eläjiden lugu oli 2 931 300 ristutud.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 Mongolijan päeksport oli vas'k (37%), kivihil' (19%), raudkivend da raudühthesuladused (9%), kuld (8%), kivivoi (7%); toine eksport — cink (4%), kodiživatoiden karv (4%), toižed metallad (3%), lehmänliha, sobad.

Valdkundan päpartnör torguindas om Kitai (Mongolijan importan nelländez' da pol'eksportad).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Mongolijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Mongolijan Konstitucii (1992). — Legalinfo.mn. (mong.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.