Mine sisu juurde

Mongolii

Vikipedii-späi
Mongolii
Монгол Улс
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Ulanbatar
Eläjiden lugu (2018) 3,103,428[1] ristitud
Pind 1,564,116 km²
Mongolii Монгол Улс
Kel' mongolijan
Valdkundan pämez' Battulga Haltmaagiin
Päministr Hurelsuh Uhnaagiin
Religii buddizm, ateizm
Valüt mongolijan tugrik (MNT, ₮)
Internet-domen .mn, .мон
Telefonkod +976
Aigvö UTC+7..+8

Mongolii (mong.: Монгол Улс [mɔŋɢəɮ ʊɮs] «Mongolijan valdkund», vanh mong.: ), nece om täuz' oficialine nimituz, om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ulanbatar.

Vn 1911 29. päiväl tal'vkud Mongolii tedištoiti ripmatomut Cin-imperijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1924. Nügüdläine videnz' lugul Konstitucii[2][3] om vahvištadud vn 1992 uhokun 12. päiväl, se om väges vn 2001 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Mongolijan topografine kart (2007)

Mongolii om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižes (röunan piduz — 3452 km), Kitainke päivnouzmas, suves da päivlaskmas (4360 km). Ühthine röunoiden piduz — 8082 km. Pind om 1 564 116 km². Mongolii om mererandatoi valdkund.

Mägiplato otab man tobmad palad 900..1500 metrad ü.m.t. korktusil. Kaikiš korktemb čokkoim om Kuiten Uul-mägenpä (toižed nimed oma Huitun Orgil, Nairamdal Orgil, 4374 m ü.m.t.) Kitain röunal man päivlaskmas.

Klimat om letetazangišton kontinentaline kuiv. Lämuden köläidused oma lujad da teravad päivän da ön keskes, kezan (+25..+35 C°) da tal'ven (−25..−35 C°) keskes. Paneb 200..500 mm sadegid vodes. Letetorokad oleskeldas paksus.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (vas'k, molibden, vol'fram, nikel', tin, cink, raud, kuld, hobed), fosfatad.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Valdkundaline pert'kulu (ezimal) om parlamentan ištundoiden sija Ulanbataras, kezaku 2009

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (mong.: Монгол Улсын Ерөнхийлөгч), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om üks'kodine Sur' Valdkundaline Hural (mong.: Улсын Их Хурал) 76 ühtnijanke. Hö valičesoiš kaiken rahvahan änestusel kerdan nelläs vodes. Deputatad valitas päministrad, i hän paneb ohjastusen radnikoid radsijha prezidentanke sättutandan jäl'ghe.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližen valičendad oliba vn 2016 29. päiväl kezakud. Battulga Haltmaagiin sai vägestust vn 2017 valičendoiden kahtendes turas (26. kezaku i 7. heinku, 2. tur — 50,6 % änid) da radab prezidentan vn 2017 heinkun 10. päiväspäi ühtent strokud. Hurelsuh Uhnaagiin om päministraks vn 2017 redukun 4. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Mongolijan administrativiž-territorialine jagand.

Mongolii jagase kaks'kümneks ühteks agjaks (aimak:aks, mong.: аймаг) da ühteks pälidnaks (mong.: нийслэл, Ulanbatar). Aimakad alajagasoiš 329 somon:aks (ümbrikoks, mong.: сум) vl 2006.

Mongolijas elädas mongolijalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 2 931 300 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe (2010): buddistad — 53 %, religijatomad — 38,6 %, islamanuskojad — 3 %, šamanistad — 2,9 %, hristanuskojad — 2,2 %, toižed uskojad — 0,3 %.

Valdkundan kaks' ristitud videspäi elädas Ulanbatar-pälidnas. Toižed znamasižed lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Erdenet, Darhan, Čoibalsan, Muren, Nalaih. Vl 2010 kaik oli 25 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 68,7 % (2020).

Rahvahanižanduz

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Mongolii om keskmäižen šingotesen agrariž-industrialine valdkund. Ižanduz baziruiše kaivuztegimišton (hilen, vas'ken, molibdenan, tinan, vol'framan, kuldan i kivivoin samine) i maižandusen (živatvodind) radol. Industrijan toižed päsarakod oma sauvond i sauvondmaterialiden pästand, tekstiline (kašmiran vill, naturaližed kuidud), sömtegimišt (liha- i maidprodukcii, jomad).

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 12,1 %, tegimišt 38,2 %, holitišiden sfer 49,7 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2016: maižanduz 31,1 %, tegimišt 18,5 %, holitišiden sfer 50,5 %.

Vl 2010 valdkundan päeksport oli vas'k (37 %), kivihil' (19 %), raudkivend da raudühthesuladused (9 %), kuld (8 %), kivivoi (7 %); toine eksport — cink (4 %), kodiživatoiden karv (4 %), toižed metallad (3 %), lehmänliha, sobad. Valdkundan päpartnör torguindas om Kitai (Mongolijan importan nelländez' da pol'eksportad).

  1. Mongolijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mongolijan Konstitucii (1992) legalinfo.mn-saital. (mong.)
  3. Mongolijan Konstitucijan vn 2001 versijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)



Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.