Mongolii
Flag![]() |
Valdkundznam![]() |
Pälidn | Ulanbatar |
Eläjiden lugu (2018) | 3,103,428[1] ristitud |
Pind | 1,564,116 km² |
![]() | |
Kel' | mongolijan |
Valdkundan pämez' | Battulga Haltmaagiin |
Päministr | Hurelsuh Uhnaagiin |
Religii | buddizm, ateizm |
Valüt | mongolijan tugrik (MNT, ₮) |
Internet-domen | .mn, .мон |
Telefonkod | +976 |
Aigvö | UTC+7..+8 |
Mongolii (mong.: Монгол Улс [mɔŋɢəɮ ʊɮs] «Mongolijan valdkund», vanh mong.: ), nece om täuz' oficialine nimituz, om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ulanbatar.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 1911 29. päiväl tal'vkud Mongolii tedištoiti ripmatomut Cin-imperijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1924. Nügüdläine videnz' lugul Konstitucii[2][3] om vahvištadud vn 1992 uhokun 12. päiväl, se om väges vn 2001 vajehtusidenke.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Mongolii om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižes (röunan piduz — 3452 km), Kitainke päivnouzmas, suves da päivlaskmas (4360 km). Ühthine röunoiden piduz — 8082 km. Pind om 1 564 116 km². Mongolii om mererandatoi valdkund.
Mägiplato otab man tobmad palad 900..1500 metrad ü.m.t. korktusil. Kaikiš korktemb čokkoim om Kuiten Uul-mägenpä (toižed nimed oma Huitun Orgil, Nairamdal Orgil, 4374 m ü.m.t.) Kitain röunal man päivlaskmas.
Klimat om letetazangišton kontinentaline kuiv. Lämuden köläidused oma lujad da teravad päivän da ön keskes, kezan (+25..+35 C°) da tal'ven (−25..−35 C°) keskes. Paneb 200..500 mm sadegid vodes. Letetorokad oleskeldas paksus.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (vas'k, molibden, vol'fram, nikel', tin, cink, raud, kuld, hobed), fosfatad.
Politine sistem
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (mong.: Монгол Улсын Ерөнхийлөгч), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om üks'kodine Sur' Valdkundaline Hural (mong.: Улсын Их Хурал) 76 ühtnijanke. Hö valičesoiš kaiken rahvahan änestusel kerdan nelläs vodes. Deputatad valitas päministrad, i hän paneb ohjastusen radnikoid radsijha prezidentanke sättutandan jäl'ghe.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližen valičendad oliba vn 2016 29. päiväl kezakud. Battulga Haltmaagiin sai vägestust vn 2017 valičendoiden kahtendes turas (26. kezaku i 7. heinku, 2. tur — 50,6 % änid) da radab prezidentan vn 2017 heinkun 10. päiväspäi ühtent strokud. Hurelsuh Uhnaagiin om päministraks vn 2017 redukun 4. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kacu kirjutuz: Mongolijan administrativiž-territorialine jagand.
Mongolii jagase kaks'kümneks ühteks agjaks (aimak:aks, mong.: аймаг) da ühteks pälidnaks (mong.: нийслэл, Ulanbatar). Aimakad alajagasoiš 329 somon:aks (ümbrikoks, mong.: сум) vl 2006.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mongolijas elädas mongolijalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 2 931 300 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Religijan mödhe (2010): buddistad — 53 %, religijatomad — 38,6 %, islamanuskojad — 3 %, šamanistad — 2,9 %, hristanuskojad — 2,2 %, toižed uskojad — 0,3 %.
Valdkundan kaks' ristitud videspäi elädas Ulanbatar-pälidnas. Toižed znamasižed lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Erdenet, Darhan, Čoibalsan, Muren, Nalaih. Vl 2010 kaik oli 25 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 68,7 % (2020).
Rahvahanižanduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mongolii om keskmäižen šingotesen agrariž-industrialine valdkund. Ižanduz baziruiše kaivuztegimišton (hilen, vas'ken, molibdenan, tinan, vol'framan, kuldan i kivivoin samine) i maižandusen (živatvodind) radol. Industrijan toižed päsarakod oma sauvond i sauvondmaterialiden pästand, tekstiline (kašmiran vill, naturaližed kuidud), sömtegimišt (liha- i maidprodukcii, jomad).
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 12,1 %, tegimišt 38,2 %, holitišiden sfer 49,7 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2016: maižanduz 31,1 %, tegimišt 18,5 %, holitišiden sfer 50,5 %.
Vl 2010 valdkundan päeksport oli vas'k (37 %), kivihil' (19 %), raudkivend da raudühthesuladused (9 %), kuld (8 %), kivivoi (7 %); toine eksport — cink (4 %), kodiživatoiden karv (4 %), toižed metallad (3 %), lehmänliha, sobad. Valdkundan päpartnör torguindas om Kitai (Mongolijan importan nelländez' da pol'eksportad).
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Mongolijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Mongolijan Konstitucii (1992) legalinfo.mn-saital. (mong.)
- ↑ Mongolijan Konstitucijan vn 2001 versijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Mongolijan prezidentan oficialine sait (president.mn). (mong.) (angl.)
- Mongolijan parlamentan oficialine sait (parliament.mn). (mong.) (angl.)
![]() |
Mongolii Vikiaitas |
Azijan valdkundad | ||
![]() | ||
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |