Gruzii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Gruzii
საქართველო
(Sakartvelo)
 Flag
Flag of Georgia.svg
 Valdkundznam
Greater coat of arms of Georgia.svg
Pälidn Tbilis
Eläjiden lugu (2014) 4 935 880[1] ristitud
Pind 69,700 km²
Gruziiსაქართველო(Sakartvelo)
Kel' gruzijan
Valdkundan pämez' Giorgi Margvelašvili
Päministr Irakli Garibašvili
Religii hristanuskond, islam
Valüt gruzijan lari (GEL)
Internet-domen .ge, .გე
Telefonkod +995
Aigvö UTC+4

Gruzii (gruz.: საქართველო Sakartvelo, se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund Azijan päivlaskmas, Mustan meren päivnouzmaižen randištonke. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tbilis. Parlamentan olendsija om Kutaisi (vspäi 2012).

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1991 keväz'kun 31. päiväl tegihe referendum ripmatomuden polhe, 98,93% oli «za». Sil-žo vodel sulakun 9. päiväl Gruzii tedoti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Vl 1991 tal'vkun 26. päiväl ripmatomuz linni täudeks.

Vozil 1991-1992 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan pohjoižes, muga Suviosetii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vozil 1992-1993 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan lodehes, muga Abhazii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vl 2008 uz' azekaz konflikt oli Suviosetijas, nügüd'aigan Abhazii da Suviosetii oma ripmatomudenke de fakto, ned oma Gruzijan ohjastusen kontrolita.

Jäl'gmäine konstitucii[2] oli vahvištadud parlamental vl 1995 elokun 24. päiväl da tuli väghe sil-žo vodel redukun 17. päiväl. Se om väges nügüd'-ki voziden 2004 da 2010 znamasižiden vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Gruzijan topografine kart.

Gruzii om mavaldkundröunoiš[1] Venämanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 894 km), Azerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (428 km), Armenijanke (219 km) da Turkanmanke (273 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 1814 km. Gruzijan päivlaskmaižed randad lainištab Must meri 310 km randanpirdanke. Valdkundan pind om 69,700 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Suren Kavkazan Šhar-mägenpä (5201 m).

Londuseližed pävarad oma raudkivend, vas'k, marganc, gidroenergii; toižed varad oma kivivoi, kivihil', mec.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Gruzijan prezidentan da sen administracijan pert'kulu (Avlabarin rezidencii) Tbilisas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (gruz.: საქართველოს პრეზიდენტი, Sakartvelos prezidenti), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentan videks vodeks, ühten toštstrokun om voimuz. Ku parlament pästi radmaspäi ministrid da koume kerdad ei voi vahvištada ut ohjastust, ka prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentan ühtnijoid.

Käskusenandajan tobmuden pä om üks'kodine Parlament (gruz.: საქართველოს პარლამენტი, Sakartvelos parlament'i) 150 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Radonoigendajan tobmuden pä om päministr. Prezident ezineb päministrad (parlamentan ezipartijan liderad), parlament vahvištab händast radnikusele. Päministr vahvištab radnikusele toižid ministrišton ühtnijoid. Ministrišt kogoneb kaks' varapäministrad, koume valdkundališt ministrad da 14 tošt ministrad. Kaik ministrišt pästase radmaspäi edel järgvaličendoid parlamentha.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2012 redukun 1. päiväl. Prezidentan järgvaličendad oliba vl 2013 redukun 27. päiväl, nügüdläine Giorgi Margvelašvili-prezident sai 62,12%. Vs 2013 kül'mkun 20. päiväspäi Irakli Garibašvili om päministraks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Gruzijan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkundan konstitucijan mödhe, Gruzii alajagase 12 regionha: 1 Tbilis-pälidn, 9 agjad (gruz.: მხარე mkhare) da 2 avtonomišt tazovaldkundad (gruz.: ავტონომიური რესპუბლიკა avtonomiuri resp'ublik'a): Abhazii da Adžarii. Abhazii da kogodajad Suviosetijha nellän agjan palad oma ripmatomad de fakto, niiden administrativine jagand om ičeze kartte.

Agjad alajagase formaližikš 71 municipalitetha (gruz.: მუნიციპალიტეტი) da 11 tazostadud agjaha lidnha (gruz.: თვითმმართველი ქალაქი t'vit'mmart'veli k'alak'i), no de fakto — 62 municipalitetha da 11 surhe lidnha.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Gruzijas elädas gruzijalaižed. Vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe, läz 84 procentad eläjid oma ortodoksižed hristanuskojad, 10% — islamanuskojad.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha): Kutaisi, Batum, Rustavi. Vl 2012 kaik om 65 lidnad valdkundas, sidä kesken 10 lidnad seištas territorijoil rahvahidenkeskeižeta tundištuseta.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Gruzijan larin znam: Sign of Georgian Lari (5).png.

Gruzijan päeksport om kivivoi (26%), teraz, raud da niiden ühthesuladused (17%), kuld (14%); toine eksport om mineraližed heretused (4%), pähkmed (4%), vin (3%), ezitegesed alkogoližiden jomiden täht (3%), citrusfruktad (2%), jondvezi (2%), üläloštan predmetad (1%), elektruz (1%), cement (1%), sobad (1%), pu (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Gruzijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Gruzijan Konstitucijan tekst vl 2010 valdkundan parlamentan saital (parliament.ge). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Suvikorei | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Okeanijas mugažo.