Gruzii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Gruzii
საქართველო
(Sakartvelo)
 Flag
Flag of Georgia.svg
 Valdkundznam
Greater coat of arms of Georgia.svg
Pälidn Tbilis
Eläjiden lugu (2018) 4 926 087[1] ristitud
Pind 69 700 km²
Gruzii საქართველო (Sakartvelo)
Kel' gruzijan
Valdkundan pämez' Salome Zurabišvili
Päministr Mamuka Bahtadze
Religii hristanuskond, islam
Valüt gruzijan lari (GEL)
Internet-domen .ge, .გე
Telefonkod +995
Aigvö UTC+4

Gruzii (gruz.: საქართველო Sakartvelo, se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund Azijan päivlaskmas, Mustmeren päivnouzmaiženke randištonke. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tbilis. Parlamentan olendsija om Kutaisi (vspäi 2012).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1991 31. päiväl keväz'kud tegihe referendum ripmatomuden polhe, 98,93% oli «za». Sil-žo vodel sulakun 9. päiväl Gruzii tedoti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks.

Vozil 1991−1992 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan pohjoižes, muga Suviosetii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vll 1992−1993 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan lodehes, muga Abhazii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vl 2008 uz' azekaz konflikt oli Suviosetijas, nügüd'aigan Abhazii da Suviosetii oma ripmatomudenke de fakto, ned oma Gruzijan ohjastusen kontrolita.

Jäl'gmäine konstitucii[2] om vahvištadud parlamental vn 1995 24. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 17. päiväl redukud. Se om väges nügüd'-ki voziden 2004 da 2010 znamasižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gruzijan topografine kart.

Gruzii om mavaldkundröunoiš[1] Venämanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 894 km), Azerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (428 km), Armenijanke (219 km) da Turkanmanke (273 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 1814 km. Gruzijan päivlaskmaižed randad lainištab Mustmeri 310 km randanpirdanke. Valdkundan pind om 69,700 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Suren Kavkazan Šhar-mägenpä (5201 m).

Londuseližed pävarad oma raudkivend, vas'k, marganc, gidroenergii; toižed varad oma kivivoi, kivihil', mec.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gruzijan prezidentan da sen administracijan pert'kulu (Avlabarin rezidencii) Tbilisas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (gruz.: საქართველოს პრეზიდენტი, Sakartvelos prezidenti), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentan videks vodeks, üks' toštmižstrok om voimusine. Ku parlament pästi radmaspäi ministrid da koume kerdad ei voi vahvištada ut ohjastust, ka prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentan ühtnijoid.

Käskusenandajan tobmuden pä om üks'kodine Parlament (gruz.: საქართველოს პარლამენტი, Sakartvelos parlament'i) 150 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Radonoigendajan tobmuden pä om päministr. Prezident ezineb päministrad (parlamentan ezipartijan liderad), parlament vahvištab händast radnikusele. Päministr vahvištab radnikusele toižid ministrišton ühtnijoid. Ministrišt kogoneb kaks' varapäministrad, koume valdkundališt ministrad da 14 tošt ministrad. Kaik ministrišt pästase radmaspäi edel järgenduseližid valičendoid parlamentha.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 8. i 30. päivil redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 28. päiväl redukud (1. tur) i 28. päiväl kül'mkud (2. tur), Salome Zurabišvili-prezident sai vägestust kahtendes turas (59,52%) i tuleb radho tal'vkun 16. päiväspäi. Vs 2018 kezakun 20. päiväspäi Mamuka Bahtadze om päministraks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Gruzijan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkundan konstitucijan mödhe, Gruzii jagase 12 regionha: 1 Tbilis-pälidn, 9 agjad (gruz.: მხარე mkhare) da 2 avtonomišt tazovaldkundad (gruz.: ავტონომიური რესპუბლიკა avtonomiuri resp'ublik'a): Abhazii da Adžarii. Abhazii da kogodajad Suviosetijha nellän agjan palad oma ripmatomad de fakto, niiden administrativine jagand om ičeze kartte.

Agjad alajagasoiš formaližikš 71 municipalitetha (gruz.: მუნიციპალიტეტი) da 11 tazostadud agjaha lidnha (gruz.: თვითმმართველი ქალაქი t'vit'mmart'veli k'alak'i), no de fakto — 62 municipalitetha da 11 surhe lidnha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 935 880 ristitud.

Gruzijas elädas gruzijalaižed. Vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe, läz 84 procentad eläjid oma ortodoksižed hristanuskojad, 10% — islamanuskojad.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kutaisi, Batum, Rustavi. Vl 2012 kaik om 65 lidnad valdkundas, sidä kesken 10 lidnad seištas territorijoil rahvahidenkeskeižeta tundištuseta.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gruzijan larin znam: Sign of Georgian Lari (5).png.

Gruzijan päeksport om kivivoi (26%), teraz, raud da niiden ühthesuladused (17%), kuld (14%); toine eksport om mineraližed heretused (4%), pähkmed (4%), vin (3%), ezitegesed alkogoližiden jomiden täht (3%), citrusfruktad (2%), jondvezi (2%), üläloštan predmetad (1%), elektruz (1%), cement (1%), sobad (1%), pu (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Gruzijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 2010 Gruzijan Konstitucijan tekst valdkundan parlamentan parliament.ge-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.