Gruzii

Gruzii
საქართველო
(Sakartvelo)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Tbilis
Eläjiden lugu (2018)	4,926,087 ristitud
Pind	69,700 km²
Kel'	gruzijan
Valdkundan pämez'	Mihail Kavelašvili
Päministr	Iraklii Kobahidze
Religii	hristanuskond, islam
Valüt	gruzijan lari (GEL)
Internet-domen	.ge, .გე
Telefonkod	+995
Aigvö	UTC+4

Gruzii (gruz.: საქართველო [sɑkʰɑrtʰvɛlɔ] Sakartvelo, se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund Evropan suvipäivnouzmas i Azijan päivlaskmas, Mustmeren päivnouzmaiženke randištonke. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tbilis. Parlamentan olendsija om Kutaisi (vspäi 2012).

Istorii

Vn 1991 31. päiväl keväz'kud tegihe referendumad ripmatomuden polhe, 98,93 % oli «za». Sil-žo vodel sulakun 9. päiväl Gruzii tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks.

Vozil 1991−1992 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan pohjoižes, muga Suviosetii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vll 1992−1993 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan lodehes, muga Abhazii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vl 2008 uz' azekaz konflikt oli Suviosetijas, nügüd'aigan Abhazii da Suviosetii oma ripmatomudenke de fakto, ned oma Gruzijan ohjastusen kontrolita.

Konstitucii

Valdkundan ezmäine Konstitucii (gruz.: საქართველოს კონსტიტუცია Sakartvelos k'onstitutsia) oli olmas vspäi 1921. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental vn 1995 24. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 17. päiväl redukud. Se om väges nügüd'-ki voziden 2004, 2010 da 2018 znamasižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Gruzijan topografine kart (2007)

Gruzii om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 894 km), Azerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (428 km), Armenijanke (219 km) da Turkanmanke (273 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 1814 km. Gruzijan päivlaskmaižed randad lainištab Mustmeri 310 km randanpirdanke. Valdkundan pind om 69,700 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Suren Kavkazan Šhar-mägenpä (5201 m).

Londuseližed pävarad oma raudkivend, vas'k, marganc, gidroenergii; toižed varad oma kivivoi, kivihil', mec.

Politine sistem

Gruzijan prezidentan da sen administracijan pert'kulu (Avlabarin rezidencii) Tbilisas, semendku 2014

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund, edel konstitucijan vn 2018 variantad oli prezidentiž-parlamentine. Valdkundan pämez' om prezident (gruz.: საქართველოს პრეზიდენტი, Sakartvelos prezidenti), hän-žo om armijan päkäsknik. Valičijoiden kollegii valičeb prezidentan videks vodeks (edel 2018. vot kaik rahvaz valiči), üks' toštmižstrok om voimusine. Se kollegii mülütab 300 ühtnijad: 150 valdkundaližen parlamentan ühtnijad i 150 deputatad agjoišpäi. Ku parlament pästi radmaspäi ministrid da koume kerdad ei voi vahvištada ut ohjastust, ka prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentan ühtnijoid.

Käskusenandajan tobmuden pä om üks'kodine Parlament (gruz.: საქართველოს პარლამენტი, Sakartvelos parlament'i) 150 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Radonoigendajan tobmuden pä om päministr. Prezident ezineb päministrad (parlamentan ezipartijan liderad), parlament vahvištab händast radnikusele. Päministr vahvištab radnikusele toižid ministrišton ühtnijoid. Ministrišt kogoneb kaks' varapäministrad, koume valdkundališt ministrad da 14 tošt ministrad. Kaik ministrišt pästase radmaspäi edel järgenduseližid valičendoid parlamentha.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2024 26. päiväl redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2024 14. päiväl tal'vkud, Mihail Kavelašvili sai vägestust (100 % valičijoiden kollegijan änid) i tuleb radho prezidentaks tal'vkun 29. päiväspäi. Edeližed prezidentad oma Salome Zurabišvili (sai 59,52 % kahtendes turas, 16. tal'vku 2018 — 29. tal'vku 2024), Georgii Margvelašvili (sai 62,11 % ühtendes turas, 17. kül'mku 2013 — 16. tal'vku 2018). Vn 2024 uhokun 8. päiväspäi Iraklii Kobahidze om päministraks. Edeližed päministrad oma Iraklii Garibašvili (20. kül'mku 2013 — 23. tal'vku 2015, 22. uhoku 2021 — 8. uhoku 2024), Giorgi Gaharia (9. sügüz'ku 2019 — 18. uhoku 2021).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Gruzijan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkundan konstitucijan mödhe, Gruzii jagase kaks'toštkümneks regionaks: üks' om Tbilis-pälidn, ühesa agjad (gruz.: მხარე mkhare) da kaks' avtonomišt tazovaldkundad (gruz.: ავტონომიური რესპუბლიკა avtonomiuri resp'ublik'a): Abhazii i Adžarii. Abhazii da kogodajad Suviosetijha nellän agjan palad oma ripmatomad de fakto, niiden administrativine jagand om ičeze kartte.

Agjad alajagasoiš formaližikš 71 municipalitetaks (gruz.: მუნიციპალიტეტი) da üks'toštkümneks tazostadud agjaha lidnaks (gruz.: თვითმმართველი ქალაქი t'vit'mmart'veli k'alak'i), no de fakto — 62 municipalitetaks da 11 sureks lidnaks.

Eläjad

Gruzijas elädas gruzijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 935 880 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 5,467,400 eläjad Gruzijan NST:n röunoiš vl 1992.

Rahvahad (2014): gruzijalaižed — 86,8 %, azerbaidžanlaižed — 6,3 %, armenijalaižed — 4,5 %, toižed rahvahad — 2,4 %.

Uskondan mödhe (2014): ortodoksižed hristanuskojad (oficialine religii) — 83,4 %, islamanuskojad — 10,7 %, Armenijan apostoline jumalankodikund — 2,9 %, toižed uskojad — 1,2 %, religijatomad — 0,5 %, märhapanendata — 1,3 %.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kutaisi, Batum, Rustavi. Vl 2012 kaik om 65 lidnad valdkundas, sidä kesken kümne lidnad seištas territorijoil rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Koume eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020).

Ižanduz

Gruzii om keskmäižen šingotesen agrariž-industrialine valdkund, šingotase teravas. Import ületab eksportad joga vodel 1,5..2 kerdha. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt (marganc, vas'k, kuld), sauvond, raudan metallurgii, mašinansauvomine (instrumentad), elektrotehnine, himine (heretused), punümbriradmine, sömtegimišt (sen paloin vinad i minveded). Gruzijan larin znam: .

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2021 andmused): maižanduz 10 %, tegimišt 24,6 %, holitišiden sfer 60,6 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2017: maižanduz 8,2 %, tegimišt 23,7 %, holitišiden sfer 67,9 %.

Valdkundan päeksport om kivivoi (toštmižeksport Azerbaidžanaspäi, 26 %), teraz, raud da niiden ühthesuladused (17 %), kuld (14 %); toine eksport om mineraližed heretused (4 %), pähkmed (4 %), vin (3 %), ezitegesed alkogoližiden jomiden täht (3 %), citrusfruktad (2 %), jondvezi (2 %), üläloštan predmetad (1 %), elektruz (1 %), cement (1 %), sobad (1 %), pumaterialad (1 %). Importan tavarad oma poltuz, likkuimed, mašiništ, zelläd, söndtavarad (sidä kesken villäd). Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2023) oma Turkanma (Gruzijan eksportan 11,5 % i importan 16 %), Venäma (Gruzijan eksportan 10,3 % i importan 10,8 %), Azerbaidžan (eksportan 13 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (importan 12,8 %), Armenii (eksportan 11,2 %), Kitai (importan 8,2 %), Kirgizstan (eksportan 8,1 %).

Irdkosketused

Tobmuz

• Gruzijan prezidentan oficialine sait (president.gov.ge). (gruz.) (angl.) (ven.)
• Gruzijan parlamentan oficialine sait (parliament.ge). (gruz.) (angl.)
• Gruzijan ohjastusen oficialine portal (gov.ge). (gruz.) (angl.) (abhaz.)

Ühthine informacii valdkundas

• Gruzijan Statistikan radnikoičendan portal (geostat.ge). (gruz.) (angl.)