Mine sisu juurde

Mal't

Vikipedii-späi
Mal'tan Tazovaldkund
Repubblika ta' Malta (mal't.)
Republic of Malta (angl.)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Vallett
Eläjiden lugu (2018) 449,043[1] ristitud
Pind 316 km²
Mal'tan Tazovaldkund Repubblika ta' Malta (mal't.) Republic of Malta (angl.)
Kel' mal'tan, anglijan
Valdkundan pämez' Džordž Vella
Päministr Robert Abela
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .mt[3]
Telefonkod +356
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Mal't, täuz' oficialine nimi — Mal'tan Tazovaldkund (mal'taks: Repubblika ta' Malta, angl.: Republic of Malta), om sar'hihe valdkund Keskmeres. Om neitraline valdkund, vspäi 2004 EÜ:n ühtnii. Sen pälidn om Vallett.

Valdkundan da saren nimituz sündui finikižes malat-sanaspäi (znamoičeb «port», «poht», «kar», «peitsija»).

Vn 1964 21. päiväl sügüz'kud Mal't tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl nügüdläine Mal'tan Konstitucii[4] (mal't.: Kostituzzjoni ta' Malta, angl.: Constitution) om vahvištadud. Konstitucii om väges jäl'ghižidenke vajehtusidenke, ned oliba läz kaikuččel kahtendel vodel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Mal'tan topografine kart.

Mal't sijadase seičemel sarel (Mal'tan sarištol), niišpäi kaikiš surembad oma Mal't da Gozo. Mal'talpäi Italijhasai om 80 km pohjoižpolehe, Tunishasai — 284 km päivnouzmpolehe, Livijhasai — 333 km suvipolehe.

Mal'tan randad lainištab Keskmeri. Randanpird om 196,8 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ta Dmeirek-mägi Mal't-saren suvipäivlaskmal randpolel, 253 m valdmeren pindan päl.

Londuseline pävara om mouckivi, sared oma saudud sišpäi. Mal'tan olendsija om lujas ližakaz.

Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. Se om nellänz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, no EÜ:n kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe (vaiše Vatikan penemb necidä Evropas).

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Mal'tan parlamentan pert' Vallettas, vspäi 2015.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Mal'tan parlament om üks'kodine. Mülüdas sihe:

  • Ezitajiden Kodi (Kamra tad-Deputati / House of Representatives), kogoneb 67 deputatad-ühtnijad, rahvaz valičeb heid videks vodeks.
  • Prezident (mal't.: President ta' Malta, angl.: President of Malta). Ezitajiden Kodi valičeb da paneb radsijha händast videks vodeks.

Prezident vajehti monarhad ripmatomuden jäl'ghe. Hän promul'giruib käskusid, voib pästta parlamentad radmaspäi päministran kirjutadud pakičendan mödhe vai ku ohjastuz sai uskelmatomuden votum. Prezident i parlament pandas radsijha päministrad (mal't.: Prim Ministru ta' Malta, angl. Prime Minister of Malta), hän om parlamentan lidirujan partijan ezimez' tobjimalaz. Konstitucijan mödhe, kaik ohjastusen ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš.

Päministr om Robert Abela vs 2020 vilukun 13. päiväspäi. Džordž Vella om vahvištadud parlamental (oli üks'jäižeks kandidataks järgvaličendoil) da radab prezidentan vs 2019 sulakun 4. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba edel strokud, vn 2017 3. päiväl kezakud.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Mal'tan administrativiž-territorialine jagand.

Mal'tan Tazovaldkund jagase 68 municipalitetaks (mal't.: kunsill lokali, angl.: local council). Ned ühtenzoitasoiš kudhe statistižhe ümbrikho (angl. district) vai koumhe statistižhe regionha (angl. region).

Mal'tas elädas mal'talaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 417 432 ristitud[5]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kodikelen mödhe (2005): mal'tan kel' — 90,1%, anglijan kel' — 6,0%, äikel'žed — 3,0%, toižed keled — 0,9%.

Uskondan mödhe enamba 90% eläjid oma riman katolikad (oficialine religii, 2006).

Mal'tan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. ristituid, vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Birkirkar, Most, Kormi, Zabbar. Lidnalaižiden pala om 94,7% (2020).

Mal'tan päeksport om mikroshemad, kompjuterprogramad, sportkalud, zelläd; toštmižeksport — transportmašinoiden palad, kivivoi.

  1. Mal'tan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 2008 vot — mal'tan lir.
  3. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  4. Mal'tan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  5. Census of Population and Housing 2011: Final Report (Ristitišton da kodiižandusiden rahvahanlugemine 2011: finaline satusenladind). Valletta: National Statistics Office, 2014. 335 p. — Lp. 11. ISBN 978-99957-29-47-9. (angl.)



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.