Mal't

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Mal'tan Tazovaldkund
Repubblika ta' Malta (mal't.)
Republic of Malta (angl.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Vallett
Eläjiden lugu (2018)	449 043 ristitud
Pind	316 km²
Kel'	mal'tan, anglijan
Valdkundan pämez'	Mari-Luiz Koleiro Preka
Päministr	Džozef Muskat
Religii	hristanuskond
Valüt	evro (€) (EUR)
Internet-domen	.mt
Telefonkod	+356
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Mal't, täuz' oficialine nimi — Mal'tan Tazovaldkund (mal'taks: Repubblika ta' Malta, angl.: Republic of Malta), om sar'hihe valdkund Keskmeres. Om neitraline valdkund, vspäi 2004 EÜ:n ühtnii. Sen pälidn om Vallett.

Etimologii

Valdkundan da saren nimituz sündui finikižes malat-sanaspäi (znamoičeb «port», «poht», «kar», «peitsija»).

Istorii

Vn 1964 21. päiväl sügüz'kud Mal't tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl nügüdläine Mal'tan Konstitucii om vahvištadud, se om väges jäl'ghižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Mal'tan topografine kart.

Mal't sijadase seičemel sarel (Mal'tan sarištol), niišpäi kaikiš surembad oma Mal't da Gozo. Mal'talpäi Italijhasai om 80 km pohjoižpolehe, Tunishasai — 284 km päivnouzmpolehe, Livijhasai — 333 km suvipolehe.

Mal'tan randad lainištab Keskmeri. Randanpird om 196,8 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ta Dmeirek-mägi Mal't-saren suvipäivlaskmal randpolel, 253 m valdmeren pindan päl.

Londuseline pävara om mouckivi, sared oma saudud sišpäi. Mal'tan olendsija om lujas ližakaz.

Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. Se om nellänz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, no EÜ:n kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe (vaiše Vatikan penemb necidä Evropas).

Politine sistem

Mal'tan parlamentan pert' Vallettas, vspäi 2015.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Mal'tan parlament om üks'kodine. Mülüdas sihe:

• Ezitajiden Kodi (Kamra tad-Deputati / House of Representatives), kogoneb 67 deputatad-ühtnijad, rahvaz valičeb heid videks vodeks.
• Prezident (mal't.: President ta' Malta). Ezitajiden Kodi valičeb da paneb radsijha händast videks vodeks.

Prezident vajehti monarhad ripmatomuden jäl'ghe. Hän promul'giruib käskusid, voib pästta parlamentad radmaspäi päministran kirjutadud pakičendan mödhe vai ku ohjastuz sai uskelmatomuden votum. Prezident i parlament pandas radsijha päministrad (mal't.: Prim Ministru ta' Malta, angl. Prime Minister of Malta), hän om parlamentan lidirujan partijan ezimez' tobjimalaz. Konstitucijan mödhe, kaik ohjastusen ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš.

Päministr om Džozef Muskat vs 2013 keväz'kun 11. päiväspäi. Mari-Luiz Koleiro Preka om valitud da radab prezidentan vs 2014 sulakun 4. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba edel strokud, vn 2017 3. päiväl kezakud.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Mal'tan administrativiž-territorialine jagand.

Mal'tan Tazovaldkund jagase 68 municipalitetha (mal't.: kunsill lokali, angl.: local council). Ned ühtenzoittas 6 statistižhe ümbrikho (angl. district) vai 3 statistižhe regionha (angl. region).

Eläjad

Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 417 432 ristitud.

Mal'tas elädas mal'talaižed.

Mal'tan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. ristituid, vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Birkirkar, Most, Kormi, Zabbar.

Ižanduz

Mal'tan päeksport om mikroshemad, kompjuterprogramad, sportkalud, zelläd; toštmižeksport — transportmašinoiden palad, kivivoi.

Irdkosketused

• Mal'tan Tazovaldkundan oficialine portal (gov.mt). (mal't.) (angl.)
• Mat'tan parlamentan oficialine sait (parlament.mt). (mal't.) (angl.)