Mal't

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Mal'tan Tazovaldkund
Repubblika ta' Malta (mal't.)
Republic of Malta (angl.)
 Flag
Flag of Malta.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Malta.svg
Pälidn Vallett
Eläjiden lugu (2018) 449 043[1] ristitud
Pind 316 km²
Mal'tan Tazovaldkund Repubblika ta' Malta (mal't.) Republic of Malta (angl.)
Kel' mal'tan, anglijan
Valdkundan pämez' Mari-Luiz Koleiro Preka
Päministr Džozef Muskat
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .mt[3]
Telefonkod +356
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Mal't, täuz' oficialine nimi — Mal'tan Tazovaldkund (mal'taks: Repubblika ta' Malta, angl.: Republic of Malta), om sar'hihe valdkund Keskmeres. Om neitraline valdkund, vspäi 2004 EÜ:n ühtnii. Sen pälidn om Vallett.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan da saren nimituz sündui finikižes malat-sanaspäi (znamoičeb «port», «poht», «kar», «peitsija»).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1964 21. päiväl sügüz'kud Mal't tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl nügüdläine Mal'tan Konstitucii om vahvištadud, se om väges jäl'ghižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mal'tan topografine kart.

Mal't sijadase seičemel sarel (Mal'tan sarištol), niišpäi kaikiš surembad oma Mal't da Gozo. Mal'talpäi Italijhasai om 80 km pohjoižpolehe, Tunishasai — 284 km päivnouzmpolehe, Livijhasai — 333 km suvipolehe.

Mal'tan randad lainištab Keskmeri. Randanpird om 196,8 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ta Dmeirek-mägi Mal't-saren suvipäivlaskmal randpolel, 253 m valdmeren pindan päl.

Londuseline pävara om mouckivi, sared oma saudud sišpäi. Mal'tan olendsija om lujas ližakaz.

Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. Se om nellänz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, no EÜ:n kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe (vaiše Vatikan penemb necidä Evropas).

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mal'tan parlamentan pert' Vallettas, vspäi 2015.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Mal'tan parlament om üks'kodine. Mülüdas sihe:

  • Ezitajiden Kodi (Kamra tad-Deputati / House of Representatives), kogoneb 67 deputatad-ühtnijad, rahvaz valičeb heid videks vodeks.
  • Prezident (mal't.: President ta' Malta). Ezitajiden Kodi valičeb da paneb radsijha händast videks vodeks.

Prezident vajehti monarhad ripmatomuden jäl'ghe. Hän promul'giruib käskusid, voib pästta parlamentad radmaspäi päministran kirjutadud pakičendan mödhe vai ku ohjastuz sai uskelmatomuden votum. Prezident i parlament pandas radsijha päministrad (mal't.: Prim Ministru ta' Malta, angl. Prime Minister of Malta), hän om parlamentan lidirujan partijan ezimez' tobjimalaz. Konstitucijan mödhe, kaik ohjastusen ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš.

Päministr om Džozef Muskat vs 2013 keväz'kun 11. päiväspäi. Mari-Luiz Koleiro Preka om valitud da radab prezidentan vs 2014 sulakun 4. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba edel strokud, vn 2017 3. päiväl kezakud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Mal'tan administrativiž-territorialine jagand.

Mal'tan Tazovaldkund jagase 68 municipalitetha (mal't.: kunsill lokali, angl.: local council). Ned ühtenzoittas 6 statistižhe ümbrikho (angl. district) vai 3 statistižhe regionha (angl. region).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 417 432 ristitud.[4]

Mal'tas elädas mal'talaižed.

Mal'tan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. ristituid, vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Birkirkar, Most, Kormi, Zabbar.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mal'tan päeksport om mikroshemad, kompjuterprogramad, sportkalud, zelläd; toštmižeksport — transportmašinoiden palad, kivivoi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Mal'tan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 2008 vot — mal'tan lir.
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.
  4. Census of Population and Housing 2011: Final Report (Ristitišton da kodiižandusiden rahvahanlugemine 2011: finaline satusenladind). Valletta: National Statistics Office, 2014. 335 p. — Lp. 11. ISBN 978-99957-29-47-9. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.