Ulanbatar
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Mongolii |
Eläjiden lugu (2021) | 1,672,627 ristitud |
Pind | 4,704,4 km² |
Pämez' | Nämbaatar Hišgeegijn (reduku 2023—, Хишгээгийн Нямбаатар) |
Telefonkod | +976-(0)11 |
Aigvö | UTC+8 |
Ulanbatar (mong.: Улаанбаатар [ʊɮɑːŋ.bɑːtʰɑ̆r] «rusked bagatir'», veroližel kirjkelel: Ulaganbagator) om Mongolijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan opendusen i tedon, politikan i ižandusen keskuz, järed transporttesol'm, om alistadud tazovaldkundan tobmudele oikti.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1639 kuti Urguu (mong.: Өргөө «tetaban mehen pert'kulu»). Vll 1706−1911 nimitihe Ih-hure (mong.: Их-Хурээ «järed jumalankodi»), sid' Niislel-hure (Нийслэл хүрээ). Vspäi 1924 om nügüdläiženke nimenke.
Ulanbatar šingotase energetižel sarakol (Ulanbataran LEK 1..4 tehtas Mongolijan elektrusen vit kudendest), sauvondal i sauvondmaterialiden pästandal (pertinsauvondkombinat, mecan ümbriradmine), metalloiden ümbriradmižel i mašinansauvomižel (trolleibusad, duobusad, avtoližavedamad), sömtegimištol (lihakombinat), nahkoiden ümbriradmižel, turizmal. Sadas burad hil't i kuldad läz lidnad. Läz kaik valdkundan i verhiden maiden korporacijoiden ofisad oma keskitadud pälidnas. Mongolijan kogosüdäiproduktan kaks' koumandest tegese Ulanbataras.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Tuul-jogen (mong.: Туул гол, Selengan oigedpol'ne bassein) i sen koumen oiktan ližajogen randoil, 1350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bogd Han Uul-pühämägi (2256 m) mülüb lidnha, om sen suvipalaks i kaikiš korktembaks čokkoimeks. Ulanbatar röunatab Tuve-agjal kaikiš polišpäi.
Mägiklimat om teravan kontinentaližen pirdoidenke, päivoikaz, kezal eriližešti. Tal'v om vilu lujas da kuiv. Voden keskmäine lämuz om +0,2 C° (kaikiš vilumb pälidn mail'mas), kezakun-elokun +16,5..+19,0 C°, tal'vkun-uhokun −16,3..−21,3 C°. Ekstremumad oma −43,9 C° (viluku) i +39,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,3 C° (uhoku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om −0,2 C°). Ei voi olda sulasäd vilukus (maksimum 0 C°). Paneb sadegid 273 mm vodes, kezakus-elokus tobjimalaz (47..74 mm kus), kuiv sezon oleskeleb redukus-sulakus (2..9 mm kus). Paneb lunt 62 päiväd vodes keskmäras, paneb sidä kaikil kuil päiči kezakud-elokud. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 43..50 % röunoiš sulakus-kezakus, 68..75 % kül'mkus-uhokus, 56..61 % toižiš kuiš.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ulanbatar jagase ühesaks rajonaks (mong.: дүүрэг), ned alajagasoiš 152 fartalaks-mikrorajonaks (mong. хороо, 2014).
Lidn tazovaldkundan alištusenke i Mongolijan region, sen territorii kogoneb koumes erigoittud palaspäi. Ned anklavad oma ümbärtud Tule-agjal, üks' röunatab Hentii-agjanke mugažo.
Edeline lidnan pämez' (mer, mong.: Улаанбаатар хотын захирагч) om Sumjaabazar Dolgorsurengijn (Долгорсүрэнгийн Сумъяабазар, reduku 2020 — reduku 2023).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1 372 000 ristitud, vn 2017 kul'mkus — 1 405 000 ristituid, valdkundan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Lidn om valdkundan üläopendusen i tedon keskuseks. Mongolijan Tedoakademii sijadase täs i universitetoiden äjüz radab, niiden kesken Buddizman universitet Dzanabadzaran nimed, Mongolijan rahvahidenkeskeine universitet (privatine, radab vspäi 2002), Mongolijan medicinižen tedoiden nacionaline universitet, Nacionaline sodakaičendan universitet. Kaikiš amuižemb i znamasižemb om Mongolijan valdkundaline universitet[1] (mong.: Монгол Улсын Их Сургууль, alusenpanend 1942, 18 tuh. üläopenikoid vl 2018), siš om kuz' üläskolad (fakul'tetad) i kaks' palakundad valdkundan toižiš lidnoiš (Erdenet, Uliastai).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ulanbatar sijadase transmongoližel raudtel. Avtobusad, trolleibusad, duobusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2014 kebnan metron jono radab (kahesa stancijad, 18 km raudted), siš-žo vodespäi kiruhjonuz ühtenzoitab Darhan-lidnanke. Valdkundan kaik jonused ajadas lämuzvedimil (vn 2017 andmused). Metropolitenan ezmäižen jonon sauvomine linneb vll 2024−2028, sen projekt om vaumitud.
Ulanbataran rahvahidenkeskeine civiline Čingishan-lendimport[2] (mong.: Чингис хаан олон улсын нисэх буудал, ende Hušigt i Ulanbataran uz' lendimport, UBN / ZMCK, 1,7 mln passažiroid vl 2023) om saudud vll 2012−2021, se sijadase 52 km suvhe lidnan keskusespäi, om ühtenzoittud kiruhtel Ulanbataranke. Tehtas reisid Azijan maiden lähižihe lidnoihe da pälidnoihe, Venäman Sibirin surihe lidnoihe, om äi reisid Mongolijadme. Lidnan vahn lendimport om Bujant-Uhaa (vhesai 2020 Čingishanan nimed, ULN / ZMUB, 1,6 mln passažiroid vl 2019), se om soda- da civiline nügüd', radoi päižeks rahvahankeskeižeks vn 2021 heinkuhusai i sijadase 18 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Kävutase opendusen i valdkundan ohjandusen lendimil, om specialižid i čarterreisid.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Mongolijan valdkundaližen universitetan sait (num.edu.mn). (mong.) (angl.)
- ↑ Rahvahidenkeskeine Čingishan-lendimportan sait (ulaanbaatar-airport.mn). (mong.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan oficialine portal (ulaanbaatar.mn, Улаанбаатар хот). (mong.) (angl.)
Ulanbatar Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||