Mine sisu juurde

Ulanbatar

Vikipedii-späi
Ulanbatar
Улаанбаатар
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Mongolii
Eläjiden lugu (2021) 1,672,627 ristitud
Pind 4,704,4 km²
Ulanbatar Улаанбаатар
Pämez' Nämbaatar Hišgeegijn
(reduku 2023—,
Хишгээгийн Нямбаатар)
Telefonkod +976-(0)11
Aigvö UTC+8


Ulanbatar (mong.: Улаанбаатар [ʊɮɑːŋ.bɑːtʰɑ̆r] «rusked bagatir'», veroližel kirjkelel: ) om Mongolijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan opendusen i tedon, politikan i ižandusen keskuz, järed transporttesol'm, om alistadud tazovaldkundan tobmudele oikti.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1639 kuti Urguu (mong.: Өргөө «tetaban mehen pert'kulu»). Vll 1706−1911 nimitihe Ih-hure (mong.: Их-Хурээ «järed jumalankodi»), sid' Niislel-hure (Нийслэл хүрээ). Vspäi 1924 om nügüdläiženke nimenke.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Tuul-jogen (mong.: Туул гол, Selengan oigedpol'ne bassein) i sen koumen oiktan ližajogen randoil, 1350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bogd Han Uul-pühämägi (2256 m) mülüb lidnha, om sen suvipalaks i kaikiš korktembaks čokkoimeks. Ulanbatar röunatab Tuve-agjal kaikiš polišpäi.

Mägiklimat om teravan kontinentaližen pirdoidenke, tal'v om vilu lujas, no kuiv. Voden keskmäine lämuz om −0,4 C° (kaikiš vilumb pälidn mail'mas), heinkun +18,2 C°, vilukun −21,6 C°. Absolütine minimum oleskeli −42,2 C°. Paneb sadegid 267 mm vodes, kezakus-elokus tobjimalaz (46..70 mm kus).

Ulanbataran ühesa rajonad (2007)

Ulanbatar jagase ühesaks rajonaks (mong.: дүүрэг), ned alajagasoiš 152 fartalaks-mikrorajonaks (mong. хороо, 2014).

Lidn tazovaldkundan alištusenke i Mongolijan region, sen territorii kogoneb koumes erigoittud palaspäi. Ned anklavad oma ümbärtud Tule-agjal, üks' röunatab Hentii-agjanke mugažo.

Edeline lidnan pämez' (mer, mong.: Улаанбаатар хотын захирагч) om Sumjaabazar Dolgorsurengijn (Долгорсүрэнгийн Сумъяабазар, reduku 2020 — reduku 2023).

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1 372 000 ristitud, vn 2017 kul'mkus — 1 405 000 ristituid, valdkundan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Ulanbatar sijadase transmongoližel raudtel. Avtobusad, trolleibusad, duobusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2014 kebnan metron jono radab (kahesa stancijad, 18 km raudted), siš-žo vodespäi kiruhjonuz ühtenzoitab Darhan-lidnanke. Valdkundan kaik jonused ajadas lämuzvedimil (vn 2017 andmused). Metropolitenan ezmäižen jonon sauvomine linneb vll 2024−2028, sen projekt om vaumitud.

Ulanbataran rahvahidenkeskeine civiline Čingishan-lendimport[1] (mong.: Чингис хаан олон улсын нисэх буудал, ende Hušigt i Ulanbataran uz' lendimport, UBN / ZMCK, 1,7 mln passažiroid vl 2023) om saudud vll 2012−2021, se sijadase 52 km suvhe lidnan keskusespäi, om ühtenzoittud kiruhtel Ulanbataranke. Tehtas reisid Azijan maiden lähižihe lidnoihe da pälidnoihe, Venäman Sibirin surihe lidnoihe, om äi reisid Mongolijadme. Lidnan vahn lendimport om Bujant-Uhaa (vhesai 2020 Čingishanan nimed, ULN / ZMUB, 1,6 mln passažiroid vl 2019), se om soda- da civiline nügüd', radoi päižeks rahvahankeskeižeks vn 2021 heinkuhusai i sijadase 18 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Kävutase opendusen i valdkundan ohjandusen lendimil, om specialižid i čarterreisid.

  1. Rahvahidenkeskeine Čingishan-lendimportan sait (ulaanbaatar-airport.mn). (mong.) (angl.)



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan