Evrazii

Evrazii om Man kaikiš suremb kontinent kudespäi. Pind — 53,6 millionad km², kuivman enamba koumandest. Eläjiden lugu — 5 349 mln. (vn 2019 heinkus), planetan enamba seičemed kümnendest. Kogoneb kahtes mail'man palaspäi: Evrop i Azii, ei ole sel'ktad röunad niiden keskes.

Avstrijalaine Eduard Züss-geolog kävuti Evrazii-nimitust ezmäižen kerdan 1880-nzil vozil.

Geografii

Kontinent sijadase Pohjoižes i Päivnouzmaižes mapoliškoiš päpaloin. Kaik klimatižed vöd i londuseližed zonad oma Evrazijas.

Evrazii-kontinent om üks'jäine röunatab nellänke valdmerenke: Tün' valdmeri om päivnouzmas, Indine suves, Atlantine päivlaskmas, Jävaldmeri pohjoižes. Vedase 16 tuhazesai kilometrid päivnouzmaspäi päivlaskmha, 8 tuh. km levette. Lähižiden sariden pind om läz 3,45 mln km².

Kaik 94 valdkundad om olmas kontinental.

Geologii

Evrazijan geologine struktur erineb toižiš kontinentoišpäi, severz'-se platformid oma sen aluseks. Kontinent om kaikiš noremb, formiruihe mezozoiš i kainozoiš. Toižed kontinentad oma amuižiden platformiden ülüded, ned platformad sädiba milliardad vozid tagaz.