Luisvill

Vikipedii-späi
Luisvill
Louisville
Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 633,045 ristitud
Pind 884,32 km²
Luisvill Louisville
Pämez' Kreig Grinberg
(viluku 2023—,
Craig Greenberg)
Telefonkod +1−502
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Lidnan keskuzpalan kart (2008)

Luisvill (angl.: Louisville, virktas [ˈluːǝvǝl] vai [ˈluːiːvɪl], [ˈlʊvəl], britanine [ˈluːivɪl]) om lidn AÜV:oiden päivnouzmas. Se om Kentukki-štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, otab 29. sijad valdkundas sen ozutajan mödhe. Om Džefferson-ümbrikon administrativižeks keskuseks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1778. Nimitihe francižen Lui XVI-kunigahan oiktastuseks. Ühtištadihe lidnad Džefferson-ümbrikonke vl 2003.

Luisvill šingotase tervhudenkaičendan sistemal, «Ford»-kompanijan kahtel avtotegimel, burbon-viskin tehmižel («Brown-Forman», mail'man koumandez) i tabakon kompanijal. Neniden kompanijoiden päfaterad oma saudud lidnas: «Yum! Brands» (kiruhsömän koumen verkon pidai: KFC, Picca Hat, Taco Bell), «Hillerich & Bradsby» (beisbolpalikod), «Papa John’s Pizza», «PNC Financial Services» i «Hilliard Lyons» (finansižed investicijad). Transportižen «UPS»-kompanijan Worldport-keskuz.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase štatan pohjoižröunanno, Ogajo-jogen hural randal, jogen vezilanktoidenno, 142 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 884,32 nellikkilometrad, sidä kesken vezi otab 42,73 km². Matkad štatan Frankfort-keskushesai om 60 km päivnouzmha.

Klimat om subtropine, no sä vajehtase teravas. Voden keskmäine lämuz om +14,9 C°, kezakun-elokun +24,7..+26,6 C°, tal'vkun-uhokun +2,1..+4,2 C°. Ekstremumad oma −30 C° (viluku) i +42 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +28 C° (uhoku). Paneb 1228 mm sadegid vodes, kuidme läz tazomäras, enamba semendkus (132 mm), vähemba vilukus-uhokus i kül'mkus (86..87 mm kus). Paneb lunt 34 sm tal'ves. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..73 % röunoiš voden aigan.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 597 337 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 1,3 mln elädas lidnaglomeracijas (2018, 46. sija AÜV:oiš), se mülütab kahesa ümbrikod Kentukkiš i nell' ümbrikod lähižes Indianas.

Pühäpertid i religijan kundad: katoline jumalankodikund — 163 jumalanpertid, baptizman 147 kundad, AÜV:oiden presviterianižen jumalankodikundan päfater, seičemenden päivän adventistoiden kund, kuz' islaman mečetid, viž sinagogad, üks' induistine pühäpert'.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Greg Fišer (Greg Fischer, viluku 2011 — tal'vku 2022).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Raudte radab vemha ajaden jüguid vaiše.

Rahvahidenkeskeine civiline Luisvill-lendimport Mohammed Alin nimed[1] (SDF, 4,2 mln passažiroid i 2,9 mln tonnoid jüguid vl 2019) sijadase lidnan keskuzpalas. UPS-kompanijan jüguiden sortiruindstancii radab siš. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden järedoihe lidnoihe, jügureisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe, Kanadan surihe lidnoihe, Azijan erasihe-se maihe (Dubai, Honkong, Seul).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Luisvill-lendimportan sait (flylouisville.com). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington