Mine sisu juurde

San Hose (Kalifornii)

Vikipedii-späi
San Hose
San Jose
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 1,013,240 ristitud
Pind 469,72 km²
San Hose San Jose
Pämez' Mett Mehen
(viluku 2023—,
Matt Mahan)
Telefonkod +1−408, +1−669
Aigvö tal'vel UTC−8,
kezal UTC−7


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

San Hose (angl.: San Jose [ˌsæn hoʊˈzeɪ, -ˈseɪ] «pühä Iosif» ispanijaks, ispanine virkand [saŋ xoˈse], oficialižikš City of San José) om AÜV:oiden lidn Kalifornii-štatan keskuzpalan lodehes. Se om AÜV:oiden kümnenz' i Kalifornijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb vižmillionižhe lidnaglomeracijha San Francisko- i Oklend-lidnoidenke.

Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vn 1777 29. päiväl kül'mkud kuti El Pueblo de San José de Guadalupe-lidn (isp.: Yerba Buena). Om tundištadud lidnaks oficialižešti vn 1850 27. keväz'kud. Se oli Kalifornii-štatan ezmäižeks pälidnaks, käskusenandai suim tegi ištundoid štatan kapitolijas (ei ole kaičenus) vll 1849−1851. Vspäi 1854 štatan pälidn sijadase Sakramentos.

San Hose om Olasižen alangišton faktižeks pälidnaks. Pertin keskmäine maksarv läz 1 mln US$, kaikiš korktemb AÜV:oiš. Neniden mail'man tetabiden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš täs: Cisco Systems, eBay, Adobe Systems, PayPal, Hewlett Packard Enterprise, Western Digital.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
San Hosen regionoiden i niiden distriktoiden kart (2021):      Keskuzline San Hose     Päivlaskmaine San Hose     Suvine San Hose     Päivnouzmaine San Hose     Pohjoine San Hose

Lidn sijadase aglomeracijan suvipäivnouzmas, −4..+648 metrad korktusil, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. San Hosen pohjoine otab San Franciskon lahten randad vähäšt. Ühthine pind 467,55 km², sidä kesken kuivma 459,75 km², vezi 7,8 km². Keskvägen manrehkaidused oleldas üks'-kaks' kerdad vodes.

Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +16,3 C°, kezakun-sügüz'kun +20,3..+21,8 C°, tal'vkun-uhokun +10,4..+12,3 C°. Ekstremumad oma −8 C° (viluku) i +44 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +27 C° (uhoku). Paneb sadegid 410 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (67..82 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (seičeme millimetrad pordos). Om lämhemb i lujita tulleita mi lähižes San Franciskos, pil'vesetomad päiväd oma tobjimalaz.

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 945 942 ristitud. Kaik 1 035 317 eläjad oli lidnas vl 2017, se ristitišt oli kaikiš suremb.

Edeline lidnan pamez' (mer, angl.: mayor) om Sem Likkardo (viluku 2015 — tal'vku 2022, Sam Liccardo).

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline San Hose-lendimport Norman Mineta-meran i kongressmenan nimed[1] (SJC / KSJC, 15,6 mln passažiroid vl 2019) sijadase koumes kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oidme tobjimalaz, mugažo nenihe lidnoihe: Vankuver, Mehiko, Gvadalahar, Tokio, London. Regionan kaks' tošt rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš läz Oklendad (OAK, 57 km pohjoižhe) i San Franciskod (SFO, 70 km lodeheze).

  1. Rahvahidenkeskeižen San Hose-lendimportan sait (flysanhose.com). (angl.)



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington