Antofagast
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Čili |
| Eläjiden lugu (2012) | 380,695 ristitud |
| Pind | 30,718,1 km² |
| Pämez' | Karen Roho (tal'vku 2012—, Karen Rojo Venegas) |
| Telefonkod | +56−55 |
| Aigvö | tal'vel UTC−4, kezal UTC−3 |
Antofagast (isp.: Antofagasta [antofaˈɣasta]) om lidn, kommun da meriport Čilin pohjoižes. Se om Antofagastan agjan i provincijan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ende lidnan tahond mülüi Inkiden imperijha. Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 Bolivijan ohjastusel kuti Peñas Blancas (Penjas Blankas, «vauktad kall'od» ispanijan kelespäi). Bolivii andoi Čilile löudmižsijid koncessijha, no mureni kožundkirjutesen arvod. Vl 1879 Čilin sodaväged anastiba lidnad, Toine Tünvaldmerine soda (1879–83) zavodihe neciš tegospäi. Lidn om Čilin palaks vspäi 1904.
Sadas vas'kkivendod da natrijan nitratad Antofagastan ümbrištos.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase agjan päivlaskmas, letkesižes rahvahatomas Atakam-mas da Andiden ezimägištol, pidust' Tünen valdmeren randad, Suvitropikal. Antofagast seižub 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Santjagohosai om 1090 km suvhe orhal, voib sadas sihesai raudtel vai avtotel (1368 km).
Klimat om letetazangišton kuiv, päivoikaz, kül'mkus-keväz'kus eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +16,7 C°, tal'vkun-keväz'kun +18,7..+20,2 C°, kezakun-sügüz'kun +13,8..+14,6 C°. Ekstremumad oma +0 C° (sulaku) i +31,8 C° (viluku). Ei voi panda haloid. Paneb sadegid 4,4 mm vodes keskmäras (arni lidnas — 0,1 mm vodes), enamba kezakus (1,5 mm). Se om kaikiš kuivamb lidn mail'mas sadegiden märan mödhe. Voziden 1916−1999 pordos valeg kucui sur'vezid i mahusen roimahtandoid seičeme kerdad. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 73..77 % röunoiš.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2002 lidnan eläjiden lugu oli 285 255 ristitud, agjan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan-kommunan ristitišt om nügüd'.
Üläopendusen päižed aluzkundad oma kaks' universitetad: valdkundaline Antofagastan universitet[1] i privatine Pohjoižen katoline universitet.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnan meriport voib sirtta 5 mln tonnoid jüguid vodes. Raudte ühtenzoitab Čilin i Bolivijan lidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Andres Sabella-runokirjutajan nimed[2] (ANF / SCFA, 2,1 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi Serro Moreno-žilos. Tehtas reisid Čilidme i Perun Lim-pälidnha.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Antofagast Vikiaitas |
