Gajan

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Gajanan Kooperativine Tazovaldkund
Co-operative Republic of Guyana
 Flag
Flag of Guyana.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Guyana.svg
Pälidn Džordžtaun
Eläjiden lugu (2014) 735 554[1] ristitud
Pind 214 970 km²
Gajanan Kooperativine TazovaldkundCo-operative Republic of Guyana
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Devid Greindžer
Päministr Mozes Nagamutu
Religii hristanuskond, induizm
Valüt gajanan dollar (GYD)
Internet-domen .gy
Telefonkod +592
Aigvö UTC-4

Gajan (angl.: Guyana), täuz' oficialine nimi om Gajanan Kooperativine Tazovaldkund (angl.: Co-operative Republic of Guyana), om üks'jäine anglijankel'ne valdkund Suviamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Džordžtaun.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1667-1814 Gajanan territorii oli Alamaiden kolonijaks, vozil 1814-1966 — britanižen kolonijan.

Vl 1966 semendkun 26. päiväl Gajan tedoti ripmatomut Sures Britanijaspäi. Vspäi 1970 Gajan om olmas tazovaldkundaks.

Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vl 1980 redukun 20. päiväl da om olmas möhembaižiden vajehtusidenke[2].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gajanan reljefan kart.

Gajan sijadase pohjoižpolehe ekvatoralpäi. Sada kilometrad levette sodunu alangišt vedase pidust' Atlantižen valdmeren randištod.

Gajan om mavaldkundröunoiš Surinamanke päivnouzmas (röunan piduz — 836 km), Brazilijanke suves (1308 km) da Venesuelanke päivlaskmas (789 km). Ühthine röunoiden piduz om 2933 km. Valdmeren randanpird om 459 km. Valdkundan pind — 214 970 km². Saum vezid — 8,4% (18 120 km²).

Gvianan mägitazangišton keskmäine pala otab Gajanan suvipol't. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Roraim-mägi lapakon platonke 31 nellikkilometrad surtte mägenpän sijas, 2810 metrad valdmeren pindan päl. Venesuelan, Brazilijan da Gajanan röunoiden ühtmuden čokkoim sijadase necil mägel.

Klimat om subekvatorialine, räk da neps. Nepsad džunglid kattas 90% valdkundan territorijad. Om äi jogid da vezilanktendoid. Znamasine Kajetur-vezilanktend om vidhe kerdha korktemb Niagaranvezilanktendad.

Londuseližed varad oma boksitad, kuld, almazad, mec, kala da merenproduktad, gidroenergii. Sen ližaks, toižiden tarbhaižiden mankaivatusiden löudmižsijad oma, no ned seištas radmatomikš: raud-, marganc-, nikel'- da molibdenkivendod.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Parlamentan pert' Džordžtaunas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om azekhiden vägiden da ohjastusen-ki pämez'. Parlamentan ezipartijan lider tegese prezidentaks videks vodeks, kahtenden strokun om voimuz. Prezident paneb radnikusile päministrad da toižid ministrid. Päministr da ministriden enambuz oma parlamentan-ki ühtnijad. Prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentad. Ohjastusele sab vahvištada käskusid.

Käskusenandajan tobmuden pä om parlament, üks'kodine Nacionaline Suim (angl.: National Assembly) 65 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Parlamentale sab heitta radmaspäi prezidentad vaiše hänen läžundan tagut vai Konstitucijan lujiden murendusiden taguiči.

Gajanan järgenduseližed pävaličendad, sidä kesken valdkundan parlamentha, oliba vl 2015 semendkun 11. päiväl. Nügüdläine prezident om Devid Greindžer vs 2015 semendkun 16. päiväspäi, se om hänen ühtenz' strok. Vs 2015 semendkun 20. päiväspäi Mozes Nagamutu om päministraks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Gajanan administrativiž-territorialine jagand.

Gajan alajagase 10 agjaha (regionha, angl.: region). Agjad jagase 27 demokratižhe nevondkundha (angl.: Neighbourhood Democratic Council, NDC).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gajanas elädas gajanalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 25 tuh. ristitud vl 2002, surembaspäi penembha): Linden, Nju-Amsterdam.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gajanan päeksport om kuld (35%), boksitad (13%), ris (13%), rogosahar (12%), merenproduktad da kala (7%); toine eksport om pumaterialad (5%), ezitegesed alkogoližid jomid tehmaha (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Gajanan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Gajanan Konstitucijan tekst (vn 1996 vajehtusidenke). — Pdba.georgetown.edu. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Argentin | Bolivii | Brazilii | Čili | Ekvador | Gajan | Kolumbii | Paragvai | Peru | Surinam | Urugvai | Venesuel