Tegusigal'p

Tegusigal'p
Tegucigalpa
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Gonduras
Eläjiden lugu (2013)	1,055,729 ristitud
Pind	201,5 km²
Pämez'	Horhe Aldana; (viluku 2022—,; Jorge Aldana)
Telefonkod	+504−2
Aigvö	UTC−6

Tegusigal'p (ispanijan kelel: Tegucigalpa [teɣusiˈɣalpa] vai [teɣuθiˈɣalpa], lühüd sijaline nimi om Téguz, Tegus, Tepaz) om Gondurasan pälidn (kaikenaigašti — vspäi 1880) da kaikiš suremb lidn. Sädab pälidnan ümbrikod (Keskuzümbrik). Se om Fransisko Morasan-departamentan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vn 1578 29. päiväl sügüz'kud Real de Minas de San Migel' de Tegusigal'pa-nimenke (isp.: Real de Minas de San Miguel de Tegucigalpa) indejalaižiden eländpunktan sijas. Hobedan da kuldan samižkaivused oliba keskitadud lidnan ümbrištos. 1930-nziš vozišpäi Komajaguel-ezilidn (isp.: Comayagüela) om mülünu Tegusigal'pha.

Tegusigal'p šingotase torguindal, bankingal, adivpertiden i restoranoiden holitišil, sauvondal, tekstil'tegimištol, sömtegimištol (sahar, tabak). Mikroedheotandad dominiruidas ižandusen strukturas. Ümbärdajan regionan tegimišton sarakod oma tekstiline, sobiden pästand, sömtegimišt (saharan i tabakon processing), mecan varhapanend, sauvondmaterialiden tehmine (pumaterialad, cement, stökol, metalližkonstrukcijad), bumagan tehmine, himine sarak (substancijoiden, šinoiden i plastmassan pästand), keramikan edheotandad, mašinansauvomine (maižanduzmašinad), elektrotegesiden tegimed. Hobedan, hahktinan i cinkan samine jätktase ezilidnoiš tähäsai.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz valdkundas vn 2012 kartal

Lidn tulleitase hüvin, sijadase tazangištol da ezimägištol, Čolutek-jogen (Tünen valdmeren bassein) alangišton randoil 975..1463 m korktusil, 990 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Äi pedaimecoid om kaičenus madalil mägil ümbri. Lidnan keskuz i biznesrajon sijadasoiš jogen päivnouzmaižel randal, Komajaguelan (enzne kaimdailidn) rajonad seištas jogen päivlaskmaižel randal.

Klimat om tropižen savannan kaks'sezonine, päivoikaz, uhokus-sulakus eriližešti. Kun keskmäine lämuz om +19,5..+23,6 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +4,5 C° (viluku, keväz'ku) i +36,9 C° (sulaku, semendku, eloku). Paneb 872 mm sadegid vodes, enamba semendkus-kezakus (144..159 mm kus) i sügüz'kus (174 mm), vähemba kuivan sezonan aigan (tal'vku-keväz'ku) 30 mm. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..71 % röunoiš vilukus-semendkus, 73..78 % kezakus-tal'vkus.

Tobmuz

Lidnan tobmuden pämez' om alkald (isp.: Alcalde de Tegucigalpa y Comayagüela). Edeline lidnan pämez' om Nasri Asfura (Nasry Asfura, viluku 2014 — viluku 2022).

Eläjad

Vl 2010 Tegusigal'pan eläjiden lugu oli 1 126 534 ristitud ezilidnoidenke rahvahanlugemižen mödhe. Lidnan pind — 201,5 nellikkilometrad. Vl 2013 kaik 1 055 729 ristitud elihe lidnas i 1 157 509 ristitud kaikes lidnan aglomeracijas 1514 km² pindal.

Kaik koume valdkundališt i kümne privatišt üläopendusen aluzkundad baziruišoiš lidnas. Znamasine om Gondurasan Nacionaline Avtonomine universitet^[1] (isp.: Universidad Nacional Autónoma de Honduras, UNAH), sen aluz om pandud vl 1847 kut Gondurasan universitet, nügüdläine nimi om vspäi 1957, universitetine lidnut om sätud möhemba. Universitetal om kahesa tošt kampusad kaikedme valdkundadme, kaik om 96 tuhad üläopenikoid (vn 2018 andmused). Sen ližaks pälidnas om tehnologižid i politehnižid universitetoid, pedagogine, katoline, evangeline, maižandusen universitetad, dizainan keskuz.

Transport

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Enččes rahvahidenkeskeine Tonkontin-lendimport (TGU / MHTG, 617 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase kudes kilometras suvhe Tegusigal'pan keskuzpalaspäi, om ümbärduzrenghan südäimes. Se tegeb civiližid reisid valdkundan südäimehe vaiše vn 2021 redukuspäi, mugažo kävutase sodaaeroportaks. Uz' rahvahidenkeskeine soda- da civiline Komajaguan Palmerol-lendimport^[2] (isp.: Aeropuerto Internacional de Palmerola, XPL / MHPR, 811 tuh. passažiroid vl 2023) om saudud sodabazan sijas vspäi 2016 i radab vn 2021 redukuspäi reisiden täht verhiže maihe, sijadase kudes kilometras suvhe Komajagua-lidnan keskusespäi, 80 km lodeheze pälidnaspäi.

Galerei

Ph. Mikoi-arhangelan riman katoline kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 1765−1786), vn 2013 nägu
Gorähižen Jumalanmaman jumalanpert' (riman katoline, om vaumitud vl 1815), vn 2023 nägu
Gondurasan Nacionaline Avtonomine universitet, Tegusigal'pan kampus (2007)
Rahvahaline teatr Manuel' Bonil'ja-prezidentan nimed (2005)
Tonkontin-lendimport vl 2007

Homaičendad

Irdkosketused

Tegusigal'pan ohjastusen oficialine sait (amdc.hn — Alcaldia Municipal Del Distrito Central). (isp.)

Tegusigal'p Vikiaitas

	Pohjoižamerikan pälidnad
	Baster \| Bel'mopan \| Bridžtaun \| Gvatemal-lidn \| Havan \| Kastri \| Kingstaun \| Kingston \| Managua \| Mehiko \| Nassau \| Ottav \| Panam-lidn \| Port-o-Prens \| Port of Spein \| \| Rozo \| San Hose \| San Sal'vador \| Santo Domingo \| Sent Džons \| Sent Džordžes \| Tegusigal'p \| Vašington

[1] Gondurasan Nacionaližen Avtonomižen universitetan sait (unah.edu.hn). (isp.)

[2] Rahvahidenkeskeižen Komajaguan Palmerol-lendimportan sait (palmerola.airport.hn). (isp.)

[1]

[2]