Port-o-Prens

Port-o-Prens
Port-au-Prince (franc.)
Pòtoprens (hait.)

Valdkund	Haiti
Eläjiden lugu (2015)	987,310 ristitud
Pind	36,04 km²
Pämez'	Ral'f Juri Hevri (viluku 2010—)
Telefonkod	+509
Aigvö	UTC−5

Lidnan kart ümbrištonke (2009)

Port-o-Prens (franc.: Port-au-Prince [pɔʁ o pʁɛ̃s] «„Princ“-laivan port», hait.: Pòtoprens [pɔtopɣɛ̃s]) om Haitin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan tegimišton keskuz. Kaik valdkundan üläopendusen aluzkundad sijadasoiš täs.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1749, oli kolonijan pälidnaks vspäi 1770.

Lidn eli läbi lujas manrehkaiduses vn 2010 12. päiväl vilukud (seičeme magnitudanke), enamba 200 tuh. eläjid pölištuiba, Port-o-Prens ezilidnoidenke oliba pandud mantazole läz täuzin.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kariban meren Gonav-lahten ühtennimižen merikaran sättujal laivištole randal, 98 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kommertine keskuz om mererandal, eländfartalad ülenudas vastmägehe amfiteatral. Lidn alištub meritorokoile, sur'vezile i reduvaluile. Elokaz Petionvill'-ezilidn om saudud suvipäivnouzmas kukhiden pautkil.

Klimat om tropine passatine, päivoikaz vodes läbi. Il'man päiväline lämuz om +26,5..+30 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1353 mm vodes, vähemba tal'vkus-vilukus (33 mm kus), oleskeleb vihmsezonoid sulakus-kezakus (102..231 mm kus) i elokus-redukus (145..175 mm kus).

Eläjad

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 897 859 ristitud, ezilidnoidenke 2,3 mln ristituid. Vl 2015 lidnan ristitišt oli 987 310 eläjad, ümbrištonke 2,6 mln eläjid 158,5 km² pindal, valdkundan nelländez.

Augotižlibundan mödhe eläjiden ühesa kümnendest oma afrikalaižed, 9 % — mulatad.

Transport

Kebnavtod konor'anke i «tap-tap»-taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab, saharan da kofen eksport.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Tussen-Luvertüran nimed (PAP) sijadase Port-o-Prensan pohjoižes. Tehtas reisid Kariban meren maihe, Majamihe, Monrealihe i Parižha.