Mine sisu juurde

Antananarivu

Vikipedii-späi
Antananarivu
Antananarivo
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Madagaskar
Eläjiden lugu (2021) 2,610,018 ristitud
Pind 107 km²
Antananarivu Antananarivo
Pämez' Naina Andriantsitohaina
(viluku 2020—)
Telefonkod +261−023
Aigvö UTC+3


Lidnan kart (2014)

Antananarivu (malagas.: Antananarivo «tuhiden külä», franc.: Tananarive [tananaʁiv], lüh. Tana [tana]) om Madagaskaran pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Antananarivun agjan administrativine keskuz mugažo, otab sen koumed departamentad 19:späi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan augotišes Andrianzaka-kunigahal. 19. voz'sadaspäi om ühtenzoittud Madagaskar-saren pälidnaks. Vl 1896 Tananarive kändihe francižen Madagaskar-kolonijan pälidnaks. Se oli francine saren ripmatomuden sandhasai vl 1960.

Saren tegimišton, kommertižiden sauvusiden i üläopendusen aluzkundoiden tobj pala om keskitadud Antananarivus. Industrialižed sarakod oma tekstilin da nahkoiden tehmine, muilan pästand, sömtegimišt, tabakan ümbriradmine i oluden tehmine.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Ikop-jogen (franc.: Ikopa) kukhikahil randoil, 1240..1470 m korktusil, 1276 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Madagaskar-saren keskuzpalan päivnouzmas. Pen' ratud Anusi-järv (franc. Lac Anosy) om lidnan suvipalas. Avtoted ühtenzoittas kaikiden agjoiden pälidnoidenke. Raudte 368 km pitte mäneb Tuamasin-merenporthasai pohjoižpäivnouzmas.

Klimat om subtropine mussonine korktoiden mägiden, subekvatorialižen röunal. Voden keskmäine lämuz om +19,6 C°, kuidme +15,6..+22,1 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +5 C° (heinku) i +34,9 C° (kül'mku). Paneb sadegid 1171 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (226..312 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (39 mm kaikes pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..80 % röunoiš voden aigan.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 1 613 375 ristitud, vl 2014 — 2,2 mln ristituid 88 km² pindal. Läz koumed millionad ristituid elihe ezilidnoidenke vl 2013, valdkundan kahesandez. Äjad ristitud oma ezmäižen pol'ven lidnalaižed, heiden jured oma küliš kaikedme saredme.

Üläopendusen znamasine aluzkund om Antananarivun universitet[1] (malagas.: oniversiten'Antananarivo, franc.: Université d'Antananarivo, 22,5 tuh. üläopenikoid), sen aluz om pandud vl 1961, keskiti saren kaiked üläopendust ühteks strukturaks vhesai 1988.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Lalao Ravalomanana (reduku 2015 — viluku 2020).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Minibusad (läz 80 maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancijan nimi om Soarano.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Ivatu-lendimport[2][3] (malagas.: Seranam-Piaramanidin' Ivato, franc.: Aéroport International d'Ivato, TNR / FMMI, 600 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Parižha, Reün'jonha i Afrikan lähižihe maihe, Stambulha, mugažo Madagaskaradme.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Antananarivun universitetan sait (univ-antananarivo.mg). (fr.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Ivatu-lendimportan sait (ravinala-airports.aero). (fr.) (angl.)
  3. Rahvahidenkeskeine Ivatu-lendimport madagascarairlines.com-saital. (angl.) (fr.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk