Antananarivu

Antananarivu
Antananarivo
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Madagaskar
Eläjiden lugu (2021)	2,610,018 ristitud
Pind	107 km²
Pämez'	Harilala Ramanantsoa; (eloku-kül'mku 2024,; viluku 2025—)
Telefonkod	+261−023
Aigvö	UTC+3

Antananarivu (malagas.: Antananarivo «tuhiden külä», franc.: Tananarive [tananaʁiv], lüh. Tana [tana]) om Madagaskaran pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Antananarivun agjan administrativine keskuz mugažo, otab sen koumed departamentad 19:späi.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan augotišes Andrianzaka-kunigahal. 19. voz'sadaspäi om ühtenzoittud Madagaskar-saren pälidnaks. Vl 1896 Tananarive kändihe francižen Madagaskar-kolonijan pälidnaks. Se oli francine saren ripmatomuden sandhasai vl 1960.

Saren tegimišton, kommertižiden sauvusiden i üläopendusen aluzkundoiden tobj pala om keskitadud Antananarivus. Industrialižed sarakod oma tekstilin da nahkoiden tehmine, muilan pästand, sömtegimišt, tabakan ümbriradmine i oluden tehmine.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase Ikop-jogen (franc.: Ikopa) kukhikahil randoil, 1240..1470 m korktusil, 1276 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Madagaskar-saren keskuzpalan päivnouzmas. Pen' ratud Anusi-järv (franc. Lac Anosy) om lidnan suvipalas.

Avtoted ühtenzoittas kaikiden agjoiden pälidnoidenke. Raudte 368 km pitte mäneb Tuamasin-merenporthasai pohjoižpäivnouzmas.

Klimat om subtropine mussonine korktoiden mägiden, subekvatorialižen röunal, päivoikaz päiči vihmsezonas. Voden keskmäine lämuz om +19,6 C°, kuidme +15,6..+22,1 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +5,0 C° (heinku) i +34,9 C° (kül'mku). Il'man lämuz voib ületada +27 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 1171 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (226..312 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (39 mm kaikes pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..80 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Lidnan tobmuden pämez' om mer (malagas.: Ben'ny tanànan'Antananarivo, franc.: Maire d'Antananarivo). Hän valičese radnikusele municipaližen suiman ühtnijoil nelläks vodeks, toižen strokun voimusenke. Edeližed merad oma Naina Andriantsitohaina (viluku 2020 — keväz'ku 2024), Lalao Ravalomanana (reduku 2015 — viluku 2020).

Eläjad

Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 1 613 375 ristitud, vl 2014 — 2,2 mln ristituid 88 km² pindal. Läz koumed millionad ristituid elihe ezilidnoidenke vl 2013, valdkundan kahesandez. Äjad ristitud oma ezmäižen pol'ven lidnalaižed, heiden jured oma küliš kaikedme saredme.

Üläopendusen znamasine aluzkund om Antananarivun universitet^[1] (malagas.: oniversiten'Antananarivo, franc.: Université d'Antananarivo, 22,5 tuh. üläopenikoid), sen aluz om pandud vl 1961, keskiti saren kaiked üläopendust ühteks strukturaks vhesai 1988.

Transport

Minibusad (läz 80 maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancijan nimi om Soarano.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Ivatu-lendimport^[2]^[3] (malagas.: Seranam-Piaramanidin' Ivato, franc.: Aéroport International d'Ivato, TNR / FMMI, 600 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase vižtoštkümnes kilometras lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Parižha, Reün'jonha i Afrikan lähižihe maihe, Stambulha, mugažo Madagaskaradme.

Galerei

Lidnan ohjandusen pert' vl 2013 vai sen aigemba (om udessaudud vodele 2011)
Grähkatoman sugutandan katoline kafedraline päjumalanpert' (vai Andohalon päjumalanpert', om saudud vll 1873−1890), vn 2019 nägu
Antananarivun universitetan sauvused (2010)
Rahvahidenkeskeižen Ivatu-lendimportan terminalad vl 2007
Soarano-päraudtestancijan sauvuz vl 2019

Sebruzlidnad

Francii Fontene-o-Roz, Francii (vspäi 2003)
Armenii Jerevan, Armenii (1981)

Homaičendad

↑ Antananarivun universitetan sait (univ-antananarivo.mg). (fr.) (angl.)
↑ Rahvahidenkeskeižen Ivatu-lendimportan sait (ravinala-airports.aero). (fr.) (angl.)
↑ Rahvahidenkeskeine Ivatu-lendimport madagascarairlines.com-saital. (angl.) (fr.)

Irdkosketused

Lidnan ohjastusen oficialine sait (mairie-antananarivo.mg). (malagas.)

Antananarivu Vikiaitas

	Afrikan pälidnad
	Abudž \| Addis-Abeb \| Akkr \| Alžir-lidn \| Antananarivu \| Asmar \| Bamako \| Bangi \| Banžul \| Bisau \| Brazzavil' \| Dakar \| Dodom \| Džibuti-lidn \| Džub \| Fritaun \| Gaborone \| Giteg \| Harare \| Hartum \| Jamusukro \| Jaunde \| Kair \| Kampal \| Kigali \| Kinšas \| Konakri \| Librevil' \| Lilongve \| Lome \| Luand \| Lusak \| Malabo \| Maputu \| Maseru \| Mbabane \| Mogadišo \| Monrovii \| Moroni \| Nairobi \| Ndžamen \| Niamei \| Nuakšot \| Port Lui \| Porto Novo \| Prai \| Pretorii \| Rabat \| San Tome \| Tripoli \| Tunis-lidn \| Uagadugu \| Viktorii \| Vindhuk

[1] Antananarivun universitetan sait (univ-antananarivo.mg). (fr.) (angl.)

[2] Rahvahidenkeskeižen Ivatu-lendimportan sait (ravinala-airports.aero). (fr.) (angl.)

[3] Rahvahidenkeskeine Ivatu-lendimport madagascarairlines.com-saital. (angl.) (fr.)

[1]

[2]

[3]