Port Lui

Port Lui
Porlwi (mavrik.)
Port-Louis (franc.)
Port Louis (angl.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Mavrikii
Eläjiden lugu (2022)	140,403 ristitud
Pind	46,7 km²
Pämez'	Mahfuz Musa Kadersajib (2019—, Mahfooz Moussa Cadersaib)
Telefonkod	+230-
Aigvö	UTC+4

Port Lui (mavrik.: Porlwi [poːlwi], franc.: Port-Louis [pɔʁlwi], angl.: Port Louis [pɔːt ˈluɪs]) om Mavrikijan pälidn, kaikiš suremb lidn da port. Se om Port Luin ümbrikon administrativižeks keskuseks da palaks mugažo.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud meriportaks Indižen valdmeren randal. Vspäi 1735 se oli Francijan kolonijan administrativine keskuz, nimitihe Lui XV-kunigahan oiktastuseks. Sai lidnan statusad oficialižeks vn 1966 25. päiväl elokud. Om ripmatoman valdkundan pälidnaks vn 1968 keväz'kuspäi.

Port Lui šingotase meriportal, turizmal, finansižeks keskuseks, industrijal (tekstil', himikatad, plastiktegesed, zelläd), sömtegimištol (sahar, voi, kala, tabak).

Geografijan andmused

Port Luin ümbrikon sijaduz sarel vn 2011 kartal

Lidn sijadase Mavrikii-saren lodehes, süvän kaitud merikaran randal. Laivad tuldas ujuden merikarha katkelmusen kal't korallrifas. Moka Port Lui-mägiden sel'gad ümbärtas lidnad kuivman polespäi.

Klimat om tropine mussonine pol'kuiv, päivoikaz vodes läbi. Kun keskmäine lämuz vajehtase +23,0..+27,8 C° röunoiš voden aigan. Ekstremumad oma +10 C° (eloku) i +35 C° (tal'vku, viluku). Paneb sadegid 711 mm vodes, enamba vilukus-uhokus (131..160 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-kül'mkus (15..24 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..76 % röunoiš kezakus-kül'mkus, 77..82 % tal'vkus-semendkus.

Eläjad

Vn 2012 Mavrikijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 149,194 ristitud, vn 2022 — 140,403 ristitud. Kaiken lidnaglomeracijan ristitišt om 670 tuhad eläjid (2014).

Rahvahuden mödhe koume eläjad nelläspäi oma indižen augotižlibundanke. Toižed eläjad oma Evrazijan rahvahiden jäl'gnikad (kitajalaižed ezikät), afrikalaižed i kreolad (segoitadud augotižlibundanke).

Transport

Avtobusad ühtenzoittas lidnad saren toižidenke eländpunktoidenke. Lidn om saren avtoteiden päsol'meks. Raudte radoi sarel edel ripmatomuden sandad, se oli okaidud hätkeks, vl 2017 pättihe sauda kebnan metron jonod sen alusel Kurepipe-ezilidnannoks.

Valdkundan läz kaik irdpol'ne torguind tegese Port Luin meriportan kal't, se-žo kävutase jüguiden kontinentidenkeskeižen vendan täht. Vspäi 1971 eriline eksportzon om pandud ümbri portas.

Mavrikijan üks'jäine rahvahidenkeskeine lendimport sijadase nell'kümnes seičemes kilometras suvipäivnouzmha pälidnaspäi, saren vastrandal.

Galerei

• 
  Pühän Luin päjumalanpert' (riman katoline, 1782), vn 2015 nägu
• 
  Azjaline keskuz vl 2012
• 
  Lidnan teatr (vn 2015 olend)
• 
  Odysseo-okeanarium (2025)
• 
  Lidnan meriport vl 2007

Sebruzlidnad

• Indii Ahmedabad, Indii
• Katar Doh, Katar (vspäi 2007)
• Indii Džaipur, Indii

Irdkosketused

• Lidnan oficialine portal (mccpl.mu). (angl.)