Uagadugu

Vikipedii-späi
Uagadugu
Ouagadougou
Valdkund Burkina Faso
Eläjiden lugu (2019) 2,453,496 ristitud
Pind 520 km²
Uagadugu Ouagadougou
Pämez' Arman Beunde
(2016—,
Armand Béouindé)
Telefonkod +226−50
Aigvö UTC+1


Uagadugu (franc.: Ouagadougou [waɡaduɡu], lühüdas Ouaga) om Burkina Fason pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Eländpunkt mainitase 15. voz'sadaspäi. Se oli Mosi-imperijan pälidnaks vspäi 1441, om sen imperatoriden kaikenaigaižeks pälidnaks vspäi 1681. Francijalaižed kändiba Uagadugud Francine Ülävol't-kolonijan administrativižeks keskuseks vl 1919. Raudte tuli lidnha Kot d'Ivuaraspäi vl 1954.

Uagadugu šingotase tekstiližel (puvillan puhtastand) i sömtegimištol (risan puhtastandan, arahis-, karite-pähkmiden i lihan ümbriradmižen edheotandad). Kengiden fabrik, šintegim, cementan tegim, velosipedoiden i motocikloiden ühthekeradamine. Järed LEK radab lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase platol valdkundan keskuzpalas, 305 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Raudte jagab lidnad pohjoižeks i suveks.

Klimat om räk pol'kuiv, tropižen kaks'sezonižen röunal. Voden keskmäine lämuz om +28,4 C°, kaikiš räkembad kud oma keväz'ku-semendku i reduku (+29..+33 C° keskmäras), vilumbad tal'vku i viluku (+25 C°). Ekstremumad oma +9 C° i +46 C°. Paneb sadegid 744 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-keväz'kus (8 mm pordos).

Lidn jagase videks rajonaks (franc.: arrondissement). Rajonad alajagasoiš 30 sektoraks, sektorad — ümbrikoikš.

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 1 626 950 ristitud 219 km² pindal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik koume millionad eläjid om ezilidnoidenke 2805 km² pindal (2019), valdkundan seičemendez.

Universitet Džozef Ki-Zerbon nimed[1] radab lidnas (franc.: Université Joseph Ki-Zerbo, edel 2015. vot Uagadugun universitet, alusenpanend 1974, 40 tuh. üläopenikoid vl 2010), mugažo kaks' tošt universitetad oma avaitud.

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Uagadugun rahvahidenkeskeine lendimport[2] Toma Sankaran nimed (OUA / DFFD, 600 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase lidnan keskuzpalas, sišpäi om pol'tošt kilometrad bizneskeskushepäi. Mugažo AÜV:oiden sodaväged kävutadas lendimportan pol't lendamha susedvaldkundoihe. Uden lendimportan (Uagadugu-Donsin) sauvondan ezmäine jono mäni vozil 2013−2018 35 km pohjoižpäivnouzmpolehe lidnaspäi heitmaha lendimiden mahalaskendad lidnan keskusespäi, planiruihe vaumita sauvondad voden 2021 lopule, sid' sirtihe sauvomižen lopindad vodele 2025.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Universitetan Džozef Ki-Zerbon nimed sait (ujkz.bf). (fr.)
  2. Uagadugun lendimportan sait (ouagadougou-aeroport.bf). (fr.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]


Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk