Mine sisu juurde

Aleksandrii

Vikipedii-späi
Aleksandrii
الإسكندرية (el'-'Iskandarija)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Egipt
Eläjiden lugu (2016) 4,984,387 ristitud
Pind 2,679 km²
Aleksandrii الإسكندرية (el'-'Iskandarija)
Pämez' Abdel'aziz Konsova El' Ghuri
(angl. Abd El Aziz Konsowa El Ghoury)
Telefonkod +20-(0)3
Aigvö UTC+2


Aleksandrii (arab.: الإسكندرية el'-'Iskandarija) om Egiptan lidn-millioner da meriport. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, Aleksandrijan agjan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Aleksandr Makedonijalaižel vl 331 EME i om nimitadud hänen nimel. Lidnas ei olend polisan organizacijad, saudihe sidä Deinokrat-arhitektoran regulärižen planan mödhe. Aleksandrii oli Ptolemejiden Egiptan pälidnaks. Torguindlidn tuli lanktusennoks 4.-5. voz'sadoil meiden erad i arabižen anastusen jäl'ghe vl 641. Lidnan torguindznamoičend poleni voz'sadoiš irdpol'židen süiden tagut, vaiše severz'-se tuhid eläjid jäiba 17. voz'sadale. Erased vanhad lidnfartalad upsihe merhe manrehkaidusiden taguiči.

Aleksandrijan udessündutand zavodihe Muhammed Ali-pašan ohjandusen al 19. voz'sadan augus, hän käski sauda ut kanalad Nilan pävagonnoks i sauvoi rezidencijad. Ezmäine Afrikas raudte ühtenzoiti lidnad Kairanke vl 1854.

Aleksandrii om ižandusen äisarakoline keskuz. Kaikenvuitte tegimišt (metallurgii, kivivoihimii, farmaceftine, elektrotehnine) i fondbirž ratas lidnas. Valdkundan kaikiš järedamb port, Egiptan eksportan-importan jüguiden koume nelländest läbitadas sidä. Turizm om šingotadud.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn vedase 32 km pidust' Keskmeren randad, sijadase 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ratud vodele 1820 Mahmudii-kanal ühtenzoitab lidnad Nilan suhištonke.

Vl 2009 lidnan ristitišt oli 4 317 398 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Tetabad sündnuded

[vajehta | vajehtada lähtetekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.