Klivlend
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
| Eläjiden lugu (2023) | 362,656 ristitud |
| Pind | 213,62 km² |
| Pämez' | Džastin Bibb (viluku 2022—, Justin Bibb) |
| Telefonkod | +1−216-xxx-xxxx |
| Aigvö | tal'vel UTC−5, kezal UTC−4 |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Klivlend (angl.: Cleveland [ˈkliːvlənd]) om AÜV:oiden lidn pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno. Se om Ogajo-štatan kahtenz' surtte lidn, Kajahogan ümbrikon (1180 km² kuivmad) administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud Mozes Klivlendal (angl.: Moses Cleaveland, jenaral da politikanmez', eli 1754−1806) vl 1796, om nimitadud alusenpanijan kanzannimen mödhe. Klivlend-külä sai oficiališt lidnan statusad vl 1836.
Klivlend šingotase tervhudenkaičendal. Nened kompanijad Fortune 500-nimikirjutesespäi baziruišoiš lidnas i Kajahogan ümbrikos: Cleveland-Cliffs (terasen tehmine), Progressive Corporation (avtoiden varmituz), Sherwin-Williams (sauvondmujud i krepindad), Parker-Hannifin (azotimed, klimatkontrol', fil'truind i toižed ladimed ohjandusen likundal täht), KeyCorp (banking) i Travel Centers of America (jüguavtoiden seižundtahoiden verk).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Erinjärven suvirandal i langenijan sihe Kajahog-jogen randoil (angl.: Cuyahoga), valdkundröunanno, 199 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kanad levitase järven vastrandal.
Klimat om ven kontinentaline subtropižen röunal. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,3 C°, kezakun-elokun +21,3..+23,6 C°, tal'vkun-uhokun −1,6..+1,3 C°. Ekstremumad oma −29 C° (viluku) i +40 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om −1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25 C° (tal'vku, uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus, sügüz'kun minimum om 0 C°. Paneb sadegid 1042 mm vodes, enamba sulakus-redukus (90..100 mm kus), vähemba uhokus (63 mm). Paneb lunt 162 sm 46 päiväd tal'ves, lumikatken keskmäine korktuz sase 19 santimetrhasai vilukus-uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..74 % röunoiš voden aigan. Järven veden keskmäine lämuz kuidme om +0,6 (uhoku) ..+24,6 C° (eloku).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: mayor of Cleveland). Edeline mer om Frenk Džordž Džekson (Frank George Jackson, viluku 2006 — viluku 2022).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 396 815 ristitud, vn 2020 — 372 624 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 750 tuhad eläjid vll 1920−1970 (914 808 rist. vl 1950). Läz 2,2 mln elädas lidnaglomeracijas (2020).
Augotižlibundan mödhe (lidnan eläjad vl 2020): afroamerikalaižed — 47,5 %, evropalaižed — 32,1 % (ispanijalaižita), latinamerikalaižed i ispanijalaižed — 13,1 %, azijalaižed — 2,8 %, indejalaižed — 0,2 %, segoitadud augotižlibundanke — 3,8 %, toiženke augotižlibundanke — 0,5 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad i metro oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1955 (om koume jonod 50 stancijanke, 54 km raudted). Konteinerport radab Kajahogan jogensun randal.
Rahvahidenkeskeine civiline Klivlend Hopkins-lendimport[1] (CLE / KCLE, 10 mln passažiroid vl 2019) sijadase nell'toštkümnes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (2023)
- Pühän Joann-evangelistan kafedraline päjumalanpert', vn 2018 nägu (riman katoline, om saudud vll 1848−1852)
- Azjaline rajon vl 2024
- Tower City Center-ofisbobuštuzkeskuz vl 2017, vll 1930−1977 manalaižen päraudtestancijan terminal
- Klivlendan čomamahton muzei (2018)
- Klivlendan kundaližen kirjišton päsauvuz (2018)
- Rahvahidenkeskeižen Klivlend Hopkins-lendimportan nägu kaimdajaspäi vl 2004
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
|
|
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden oficialine sait (clevelandohio.gov). (angl.) (+ äikel'ne känduz)
| Klivlend Vikiaitas |
