Volgograd

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Volgograd
Волгоград
 Lidnanznam
Coat of arms of Volgograd city.svg
 Flag
Flag of Volgograd.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 1,001,183 ristitud
Pind 859,35 km²
Volgograd Волгоград
Pämez' Vladimir Marčenko
(sügüz'ku 2021—)
Telefonkod +7−844-xxx-xx-xx
Avtokod 34, 134
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan da ezilidnoiden nägu Man kaimdajaspäi

Volgograd (ven.: Волгоград [vəlɡɐˈɡrat]) om Venäman millionerlidn da lidnümbrik Volg-jogen oiktal randal. Se om Volgogradan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1589 kuti lidnuz Caricin-sarel (ven.: крепость на острове Царицын). Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1780 Caricin-nimenke. Vozil 1925−1961 nimitihe lidnad Stalingrad:aks. Vs 1936 tal'vkun 5. päiväspäi Stalingrad kändihe Stalingradan agjan keskuseks. Vozil 1942 (17. heinku) — 1943 (2. uhoku) Stalingradan tora tegihe lidnas.

Vozil 1945−1958 Stalingrad oli alištunu VNFST:n tobmudele oikti, kuti federativižen tazovaldkundan toižed-ki sured lidnad. Vn 1961 10. päiväl kül'mkud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.

Volgograd šingotase ižandusen nenil päsarakoil: mašinansauvomine (kivivoin samižen da veimiden täht, raketkompleksad), metallurgii (specialižed terased i alüminii), himine, erazvuitte sömtegimišt, elektroenergetine, sauvondmaterialiden pästand.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaik lidn om 60 km pitte, seižub Volgan GES:an padoseinän al. Lidnan tobj pala sijadase pidust' Volg-joged 0..156 metrad korktusil valdmeren pindan päl, Volgaveren ülüdel. Lidnan keskuz da randaline pala om alemba valdmeren tazopindad, −13..0 m ü.m.t. korktusil, Kaspijanveren alangišton augpalas. Matkad Moskvhasai om 964 km lodeheze. Lähembaižed järedad lidnad oma Volžskii (pohjoižpäivnouzmaižes röunas Volgogradanke) i Kamišin 198 km pohjoižhe.

Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt vn 2010 keväz'kuspäi, sil aigal mülütihe läz 30 radnikžilod, žilod da futorad lidnha. Volgograd jagase kahesaks territorialižeks rajonaks vspäi 1975. Rajonad oma administracijoita (pohjoižespäi suvhe): Traktortegimen, Rusttan Oktäbrin, Keskuzrajon, Dzeržinskijan, Vorošilovan, Nevondkundaline, Kirovan, Rusttan Armijan rajonad.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1901 eläjiden lugu oli 70 tuhad ristituid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 021 215 ristitud (kaikiš suremb ristitišt). Vl 2017 kaik 1 015 586 ristitud eliba lidnas.

Edeližed lidnan pämehed oma Vitalii Lihačov (sügüz'ku 2018 — sügüz'ku 2021), Andrei Kosolapov (heinku 2014 — sügüz'ku 2018).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn om järed avtotesol'm. Om koume irdad-avtoted pidust' kaiked lidnad. Volgan-Donan veziten agj om lidnan suves. Jogitransport om šingotadud lidnas da sen ümbrištos. Keskuzline Volgograd I-päraudtestancii om passažoroiden täht, suvine Volgograd II-päraudtestancii om jügujonusiden täht.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid (vspäi 1984, üks' jono, 22 stancijad, 17 km raudted), taksid da lidnelektrojonused (vspäi 1959, viž jonod, 38 stancijad, läz 100 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Volgograd (Gumrak)-lendimport[1] (VOG / ВГГ / URWW, 1,4 mln matknikoid vl 2021) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi, Dzeržinskijan rajonas. Sišpäi tehtas sezonreisid Uzbekistanan da Kazahstanan lidnoihe, čarterreisid Stambulha da Salonikihe, om äi reisid Venämadme.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Volgogradan lendimportan sait (airportvolgograd.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Volgogradan agjan lidnad
Dubovk | Frolovo | Kalač Donal | Kamišin | Kotel'nikovo | Kotovo | Krasnoslobodsk | Leninsk | Mihailovk | Nikolajevsk | Novoanninskii | Pallasovk | Petrov Val | Serafimovič | Surovikino | Žirnovsk | Urüpinsk | Volgograd | Volžskii


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež