Volgograd

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Volgograd
Волгоград
 Lidnanznam
Coat of arms of Volgograd city.svg
 Flag
Flag of Volgograd.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2016) 1 016 137 ristitud
Pind 859,353 km²
VolgogradВолгоград
Pämez' Andrei Kosolapov (2 015-)
Telefonkod +7-844-xxx-xx-xx
Avtokod 34, 134
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan da ezilidnoiden nägu Man kaimdajaspäi.
Lidnan Duman ištundoiden zal.
Purehvoibištelend.

Volgograd (ven.: Волгоград [vəlɡɐˈɡrat]) om Venäman millionerlidn Volg-jogen oiktal randal. Se om Volgogradan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1589 kuti lidnuz Caricin-sarel (ven: крепость на острове Царицын). Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1780 Caricin-nimenke. Vozil 1925-1961 lidnad nimitihe Stalingrad:aks. Vs 1936 tal'vkun 5. päiväspäi Stalingrad tegihe Stalingradan agjan keskuseks. Vozil 1942 (17. heinku) - 1943 (2. uhoku) Stalingradan tora oli lidnas.

Vozil 1945-1958 Stalingrad oli alištunu VNFST:n tobmudele oikti, kuti federativižen tazovaldkundan toižed-ki sured lidnad. Vn 1961 kül'mkun 10. päiväl udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaik lidn om 60 km pitte, seižub Volgan GES:an padoseinän al. Lidnan tobj pala sijadase pidust' Volg-joged 0-156 metrad korktusil valdmeren pindan päl, Volgaveren ülüdel. Lidnan keskuz da randaline pala om alemba valdmeren tazopindad, -13...0 m korktusil, Kaspijanveren alangišton augpalas. Matkad Moskvhasai om 964 km lodeheze. Lähembaižed sured lidnad oma Volžskii (om pohjoižpäivnouzmaižes röunas Volgogradanke) da Kamišin 198 km pohjoižhe.

Volgograd jagase 8 territorialižhe rajonha vspäi 1975. Rajonad oma administracijoita (pohjoižespäi suvhe): Traktortegimen, Rusttan Oktäbrin, Keskuzrajon, Dzeržinskijan, Vorošilovan, Nevondkundaline, Kirovan, Rusttan Armijan rajonad.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1901 eläjiden lugu oli 70 tuhad ristituid.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn om järed avtotesol'm. Om koume irdad-avtoted pidust' kaikes lidnas. Volgan-Donan veziten agj om lidnan suves. Jogitransport om šingotadud lidnas da sen ümbrištos. Keskuzline päraudtestancii om passažoroiden täht, suvine päraudtestancii om jügujonusiden täht.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid (vspäi 1984, 1 jono, 22 stancijad, 17 km raudted), taksid da lidnelektrojonused (vspäi 1959, 5 jonod, 38 stancijad, läz 100 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Volgograd (Gumrak)-lendimport (VOG / ВГГ) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi, Dzeržinskijan rajonas. Sišpäi tehtas sezonreisid Uzbekistanan da Kazahstanan lidnoihe, čarterreisid Stambulha da Salonikihe, om äi reisid Venämadme.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Volgogradan agjan lidnad
Dubovk | Frolovo | Kalač Donal | Kamišin | Kotel'nikovo | Kotovo | Krasnoslobodsk | Leninsk | Mihailovk | Nikolajevsk | Novoanninskii | Pallasovk | Petrov Val | Serafimovič | Surovikino | Žirnovsk | Urüpinsk | Volgograd | Volžskii


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež