Petropavlovsk Kamčatkal

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Petropavlovsk Kamčatkal
Петропавловск-Камчатский
 Lidnanznam
Gerb pk.jpg
 Flag
Flag of Petropavlovsk-Kamchatsky (Kamchatka krai).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 180 454 ristitud
Pind 362,14 km²
Petropavlovsk KamčatkalПетропавловск-Камчатский
Pämez' Vitalii Ivanenko (2 017—)
Telefonkod +7-415, +7-4 152
Avtokod 41, 82
Aigvö UTC+12 (MSK+9)


Petropavlovsk Kamčatkal (ven.: Петропавловск-Камчатский) om lidn, lidnümbrik i järed meriport Venäman päivnouzmas. Se om Kamčatkan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1740 kuti Petropavlovskan lidnuz (ven.: Петропавловский острог) jänuziden tal'veks sijaližes lahtes Kamčatkan Kahtenden ekspedicijan laivoiden nimiden mödhe — «Ph. Petr-apostol» i «Ph. Pavel-apostol». Se sai lidnan statusad vl 1812, i vhesai 1849 nimitihe lidnad Petropavlovskan merikar (ven. Петропавловская гавань). Vozil 1849—1924 lidn oli Kamčatkan agjan pälidnaks Petropavlovskan Port-nimenke. Vspäi 1924 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš erištamha sidä Kazahstanan Petropavlovskaspäi.

Vn 2007 1. päiväspäi heinkud Koräkan avtonomine ümbrik (nüg. Koräkan ümbrik) da Kamčatkan agj oma ühtenzoittud Kamčatkan randha, i Petropavlovsk Kamčatkal tegihe Venälaižen Federacijan necen uden subjektan pälidnaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Kamčatkan pol'saren suvipäivnouzmas, seižub Tünen valdmeren Avačin merikaran randal 0..513 m korktusil, 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud vulkanoil, kaks' niišpäi oma aktivižed: Koräkan i Avačin vulkanad. 20. voz'sadal 13 seičemeballašt manrehkaidust da sen lujemba tegihe lidnan ümbrištos.

Klimat om ven meren mussonine. Kezal om viluid i raibakoid tulleid, no tal'v om pehmed. Voden keskmäine lämuz om +1,9 C°. Paneb sadegid 1166 mm vodes, kaikiš vähemb semendkus-heinkus (53-64 mm kus), kaikiš enamb redukus-kül'mkus (130-174 mm kus).

Lidnümbrik om ümbärtud Jelizovon rajonal. Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Petropavlovskan Kamčatkal ližaks andmusita žiloden ristitištos.

Eläjad da ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 179 780 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1991 i 1992 — 273 tuhad eläjid, vodele 1995 se poleni 213 tuhazesai.

Ižandusen päsarakod oma energetine sarak, kalan da toižiden merenproduktoiden ümbriradmine, turizm šingotase. Pol'saren kaivuztegimišton kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas (sadas kuld, hobed, platin, nikel'). Venäman Tün'valdmerižen laivišton päport om Avačin merikaran randoil.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kamčatkan randan lidnad
Jelizovo | Petropavlovsk Kamčatkal | Vilüčinsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež