Ul'janovsk

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Ul'janovsk
Ульяновск (ven.)
Сембер (tot.)
Чĕмпĕр (čuv.)
Ульянонь ош (erz.)
 Lidnanznam
Coat of arms of Ulyanovsk.png
 Flag
Flag of Ulyanovsk.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2015) 619 492 ristitud
Pind 316,9 km²
Ul'janovskУльяновск (ven.)Сембер (tot.)Чĕмпĕр (čuv.)Ульянонь ош (erz.)
Pämez' Sergei Pančin (2 015-)
Telefonkod +7-8 422
Avtokod 73, 173
Aigvö UTC+4 (MSK+1)


Ul'janovsk (ven.: Ульяновск, tot.: Сембер, čuv.: Чĕмпĕр, erz.: Ульянонь ош) om lidn Venämas. Se om Ul'janovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Matkad Moskvhasai om 890 kilometrad lodeheze orhal.

Ul'janovskan agjan kaikutte kahtenz' ristit eläb Ul'janovskas.

Lidnan nimed[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vhesai 1780 lidnad nimitihe Sinbirsk:aks. Vozil 1780-1924 sen nimi oli Simbirsk. Vl 1924 semendkun 9. päiväl lidn sai nügüdläšt nint Vladimiran Leninan todesižen kanzannimen mödhe (Ul'janov), sikš miše hän oli sündnu neche lidnha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1648 lidnan statusanke kuti Simber-lidnuz kaičemha Venämad kalaidajiden heimoiden vägitungendad vaste päivnouzmpolespäi.

Vspäi 1796-1928 lidn oli ühtennimižen gubernijan pälidnaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Volg- da Svijag-jogiden muugotil randoil niiden lähendusen sijas. Simbirk-jogi ottud torvihe lidnan keskuses, se lankteb Svijagha. Ul'janovskan istorine keskuz seižub 150 metrad korktusel. Lidnan korktused vajehtadas 80-160 metrad valdmeren pindal päl röunoiš.

Ul'janovsk alajagase 4 administrativižhe rajonha: Raudteiden, Svijagantagaine, Leninan da Volgantagaine.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 637 564 ristitud.

Rahvahad vl 2010 (ozutanuziden rahvahudes pala): venälaižed (77,6%), totarlaižed (10,6%), čuvašalaižed (7,0%), mordvinalaižed (1,3%), ukrainalaižed (1,0%), toižed — 2,5%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad (vaiše Volgan hural randal) da tramvaid (vaiše Volgan oiktal randal) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Nell' raudtevagzalad oma lidnas, sidä kesken päraudtestancii. Jogiport sijadase Volgan oiktal randal.

Kaks' sildad ühtenzoittas Volgan randoid.

Om kaks' rahvahidenkeskešt civilišt lendimportad. Ul'janovskan keskuzline Baratajevk-lendimport (ULV / УЛК) sijadase 9 kilometras suvipäivlaskmha lidnan istorižes keskusespäi. Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme. Kahtenz' lendimport om Ul'janovsk-Päivnouzmaine-lendimport (ULY / УЛС) sijadase 28 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas čarterreisid da jügureisid, mugažo kävutadas kodvijoiden lendandbazaks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Ul'janovskan agjan lidnad
Bariš | Dimitrovgrad | Inz | Novoul'janovsk | Sengilei | Ul'janovsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež