Sengilei
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 6,182 ristitud |
Pind | 6 km² |
Pämez' | Nikolai Žirtujev (sügüz'ku 2016—)[1] |
Telefonkod | +7−84 233-xx-xxx |
Avtokod | 73, 173 |
Aigvö | UTC+4 (MSK+1) |
Sengilei (ven.: Сенгиле́й) — om Venäman lidn da lidnankund Ul'janovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Sengilein rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Enzne tatarine Sengili-lidn oli muretud aigan joksten. Muretud lidn sijadase vides kilometras suvhe nügüdläižen Sengilein territorijaspäi. Nimitihe lidnad Sengilei-jogen mödhe, nece nimi om erzän augotižlibundal: säng «ližajogi» i lei «jogi».
Simbirskan käsknik Ivan Daškov-ruhtinaz pani nügüdläižen eländpunktan alust vl 1666 kuti Sengilein slabad (ven.: Сенгилеевская слобода) kaičemha venälaižid žiloid kalaidajiden heimoiden londoišpäi. Vl 1708 koume slabadad (Staničnai (päžilo), Butirskai i Vibornai) ühtištuihe Pokrovskoje-žiloks jumalanpertin nimen mödhe. Vozil 1780−1925 se oli i vspäi 1943 om Sengilei-lidnaks.
Vl 1954 sirtihe Sengilein palad udhe sijha edel Kuibiševan vezivaradimen täutmišt (1955−1957).
Sengilein da sen ezilidnoiden ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tegimed (katuzprofiläd, silikatsavič, cement), hüväladuližen kvarcletken rafiniruindtegim, mugažo pästtas mineraližid heretusid i mouckivid. Ende maploduiden konservtegim, meckombinat, jauhkombinat i maidtegim radoiba lidnas mugažo, meblin kombinat, tegihe kormadimid traktorile i hoikid torvid.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Volgaveren ülüdel, 78 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Volgan oiktal randal (Kuibiševan vezivaradim). Pened Sengileik- da Tušenk-joged lanktas Volgha lidnan territorijal jogen randal. Matkad Ul'janovskhasai om 48 km lodeheze orhal, 72 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novoul'janovsk 45 km lodeheze avtotedme vai vetme.
Lidnanvuitte Cemzavod-žilo (1102 rist. vl 2016) om lidnankundan toine eländpunkt, sijadase kudes kilometras lodeheze orhal lidnaspäi (12 km avtotedme). Lidnankundan administracii om saudud neciš žilos. Lidnankundan pind — 59,72 km².
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1913 eläjiden lugu oli 9 100 ristitud. Lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 10 817 eläjad vl 1979. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 6 958 ristitud elihe lidnas i 8 114 ristitud kaikes lidnankundas, rajonan koumandez. Vl 2017 kaik 6 568 ristitud elihe lidnas i 7 627 ristitud kaikes lidnankundas.
Rahvahad: venälaižed, totarlaižed, čuvašalaižed, mordvinalaižed.
Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Katken jumalanpert'[2] om letud lidnas vll 1993−2005 vn 1895 toižes sauvusespäi, pühäpert' jäl'gni nimituz pandud mantazole päjumalanpertišpäi, mitte oli Kuibiševan vezivaradimen sijas vhesai 1954.
Sengilein pedagogine[3] i tehnologine[4] tehnikumad oma specialižen keskopendusen aluzkundad lidnas.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Jogivaldmad oma saudud lidnas, no ühtenzoituz jogedme ei ole väges 1990-nziš vozišpäi, i jogistancii kävutase avtobusstancijaks. Üks'jäine avtobusmaršrut nomer 100 radab lidnas, reisavtobusad ajeltas rajonadme.
Lähembaine raudtestancii sijadase rajonan lidnanvuiččes Krasnii Guläi-žilos 39 km päivlaskmha.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Sengilein rajonan administracijan sauvuz (2015)
-
Lapsiden sädamižen keskuz (2020)
-
Sengilein pedagogine tehnikum vl 2006 (vll 2002−2013 kolledž, ende pedagogine škol)
-
«Sputnik»-kul'turkeskuz (2005, Kaimdai)
-
Jogistancijan sauvuz vl 2005 (nüg. avtostancii)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Seigilein rajon Ul'janovskan agjan Käskusenandajan Suiman oficialižel zsuo.ru-saital. (ven.)
- ↑ Sengilein pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Sengilein pedagogižen tehnikuman sait (pksen.org). (ven.)
- ↑ Sengilein tehnologižen tehnikuman sait (sengstt.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnankundan lehtpoled Sengilein rajonan oficialižel saital (sengilej.ru). (ven.)
- Lidnan informacine sait (gorod-sengiley.narod.ru). (ven.)
Sengilei Vikiaitas |
Ul'janovskan agjan lidnad | ||
Bariš | Dimitrovgrad | Inz | Novoul'janovsk | Sengilei | Ul'janovsk | ||