Mine sisu juurde

Astrahan'

Vikipedii-späi
Astrahan'
Астрахань
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 518,695 ristitud
Pind 208,7 km²
Astrahan' Астрахань
Pämez' Oleg Polumordvinov
(reduku 2020—)
Telefonkod +7−8512-xxx-xxx
Avtokod 30
Aigvö UTC+4 (MSK+1)


Astrahanin administrativižed rajonad (vspäi 1975):
1 — Kirovan rajon
2 — Nevondkundaline rajon
3 — Leninan rajon
4 — Trusovon rajon (Volgan oiged rand)

Astrahan' (ven.: Астрахань, tot.: Әстерхан; kaz.: Астрахан, Астархан i Қажытархан) om lidn (vspäi 1717) da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Astrahanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti Kuldaižen Ordan Hadži Tarhan-lidn vl 1333. Vn 1395 Tamerlanan sodaväged paniba lidnad mantazole. Udessaudihe sidä, i oli Astrahanin hankundan pälidnaks (1459−1556). Sen lopus Ivan Grazii mülüti hankundad Venämha, vl 1558 panihe uden lidnusen alust. Raudte tuli lidnha vl 1909.

Astrahan' šingotase kivivoimašiništon pästandal, laivansauvomižen tegimil i sömtegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (stökol, torvveimed, stökolkuid). Kivivoin da londuseližen gazan samine tegese läz lidnad Kaspijan šel'fal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase agjan suves, Volgan pähijaman randoil da sen suhišton üks'toštkümnel sarel, Kaspijanveren alangištos. Astrahanin keskuz seižub −23 metrad valdmeren pindan al korktusel, om kukhid 5..15 metrhasai kortte. Järed port om Kaspijan merel (20 merivaldmad da sen enamba).

Klimat om terav kontinentaline ven pol'letetazangišton. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +23..+26 C°, tal'vkun-uhokun −2..−4 C°. Ekstremumad oma −33 C° i +43 C°. Lujad kuivad tulleid oleldas lidnas kezoidme. Paneb sadegid 234 mm vodes, tazomäras kuidme (enamba semendkus — 28 mm).

Astrahan' om lidnümbrikon üks'jäine elänapunkt. Jagase nelläks rajonaks.

Vn 2010 rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 520 339 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 534 241 eläjad vl 2019.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 65,3%, totarlaižed — 5,8%, kazahlaižed — 4,6%, azerbaidžanlaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,8%, nogailaižed — 0,7%, avarad — 0,7%, lezginalaižed — 0,6%, čiganalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 16,2%.

Ortodoksižen hristanuskondan läz nell'kümned pühäpertid[1] i islaman kuz' mečetid (Vauged, Must, Rusked, Vihand, Persijan, Nogain) oma avaitud lidnas.

Edeline lidnan pämez' om Alöna Gubanova (reduku 2015 — sügüz'ku 2020).

Sured da pened avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Maršruttaksid ühtenzoittas Astrahanid ezilidnoidenke, sured avtobusad — Venäman Kavkaz-regionan järedoidenke lidnoidenke. Päraudtestancii i völ ühesa raudtestancijad da platformad oma lidnas, raudted oigetas Volgogradha i Mahačkalha.

Rahvahidenkeskeine civiline Astrahan'-lendimport B.M. Kustodijevan nimed[2] (АСР / ASF / URWA, 865 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase kahesa kilometrad suvhe keskusespäi lidnan röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha i Aktauhu (Kazahstan), čarterreisid Turkanmaha.

  1. Astrahanin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Astrahan'-lendimportan sait (airportastrakhan.ru). (ven.)



Astrahanin agjan lidnad
Ahtubinsk | Astrahan' | Harabali | Kamizäk | Narimanov | Znamensk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež