Astrahan'
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2018) | 533,925 ristitud |
Pind | 208,69 km² |
![]() | |
Pämez' | Alöna Gubanova (reduku 2015—) |
Telefonkod | +7−8512-xxx-xxx |
Avtokod | 30 |
Aigvö | UTC+4 (MSK+1) |
Astrahan' (ven.: Астрахань, tot.: Әстерхан; kaz.: Астрахан, Астархан i Қажытархан) om lidn (vspäi 1717) da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Astrahanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti Kuldaižen Ordan Hadži Tarhan-lidn vl 1333. Vn 1395 Tamerlanan sodaväged paniba lidnad mantazole. Udessaudihe sidä, i oli Astrahanin hankundan pälidnaks (1459−1556). Sen lopus Ivan Grazii mülüti hankundad Venämha, vl 1558 panihe uden lidnusen alust.
Astrahan' šingotase kivivoimašiništon pästandal, laivansauvomižen tegimil i sömtegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (stökol, torvveimed, stökolkuid). Kivivoin da londuseližen gazan samine tegese läz lidnad Kaspijan šel'fal.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase agjan suves, Volgan pähijaman randoil da sen suhišton 11 sarel, Kaspijanveren alangištos. Astrahanin keskuz seižub 23 metrad valdmeren pindan al korktusel, om kukhid 5..15 metrhasai kortte. Järed port om Kaspijan merel (20 merivaldmad da sen enamba).
Klimat om terav kontinentaline ven pol'letetazangišton. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Lujad kuivad tulleid oleldas lidnas kezoidme. Paneb sadegid 234 mm vodes, tazomäras kuidme.
Astrahan' om lidnümbrikon üks'jäine elänapunkt. Jagase nelläks rajonaks.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 520 339 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 532 699 eläjad vl 2015 i om nügüd'.
Rahvahad (2010, enamba 0,4%): venälaižed — 65,3%, totarlaižed — 5,8%, kazahlaižed — 4,6%, azerbaidžanlaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,8%, nogailaižed — 0,7%, avarad — 0,7%, lezginalaižed — 0,6%, čiganalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 16,2%.
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Sured da pened avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Maršruttaksid ühtenzoittas Astrahanid ezilidnoidenke, sured avtobusad — Venäman Kavkaz-regionan järedoidenke lidnoidenke. Päraudtestancii i völ 9 raudtestancijad da platformad oma lidnas, raudted oigetas Volgogradha i Mahačkalha.
Rahvahidenkeskeine civiline Astrahan'-lendimport (АСР / ASF) sijadase 8 km suvhe keskusespäi lidnan röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha i Aktauhu (Kazahstan), čarterreisid Turkanmaha.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Municipaližen «Astrahan'-lidn»-ühtnikan Duman oficialine sait (duma-astrakhan.ru). (ven.)
- Municipaližen «Astrahan'-lidn»-ühtnikan ohjastusen oficialine sait (astrgorod.ru). (ven.) (+ äikel'ne känduz)
Astrahan' Vikiaitas |
Astrahanin agjan lidnad | ||
Ahtubinsk | Astrahan' | Harabali | Kamizäk | Narimanov | Znamensk | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||