Astrahan'

Astrahan'
Астрахань
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	465,524 ristitud
Pind	208,7 km²
Pämez'	Igor' Red'kin; (kül'mku 2024—)
Telefonkod	+7−8512-xxx-xxx
Avtokod	30
Aigvö	UTC+4 (MSK+1)

Astrahan' (ven.: Астрахань [ˈastrəxənʲ], tot.: Әстерхан; kaz.: Астрахан, Астархан i Қажытархан) om lidn (vspäi 1717) da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Astrahanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti Kuldaižen Ordan Hadži Tarhan-lidn vl 1333. Vn 1395 Tamerlanan sodaväged paniba lidnad mantazole. Udessaudihe sidä, i oli Astrahanin hankundan pälidnaks (1459−1556). Sen lopus Ivan Grazii mülüti hankundad Venämha, vl 1558 panihe uden lidnusen alust. Raudte tuli lidnha vl 1909.

Astrahan' šingotase kivivoimašiništon pästandal, laivansauvomižen tegimil i sömtegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (stökol, torvveimed, stökolkuid). Kivivoin da londuseližen gazan samine tegese läz lidnad Kaspijan šel'fal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan suves, Volgan pähijaman randoil da sen suhišton üks'toštkümnel sarel, Kaspijanveren alangištos. Astrahanin keskuz seižub −23 metrad valdmeren pindan al korktusel, om kukhid 5..15 metrhasai kortte. Järed port om Kaspijan merel (20 merivaldmad da sen enamba).

Klimat om terav kontinentaline ven pol'letetazangišton. Voden keskmäine lämuz om +10,9 C°, kezakun-elokun +23,8..+26,1 C°, tal'vkun-uhokun −1,8..−3,6 C°. Ekstremumad oma −33,6 C° (uhoku) i +41,0 C° (kezaku, heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +5,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +17,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Lujad kuivad tulleid oleldas lidnas kezoidme. Paneb sadegid 231 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba sulakus-heinkus (25..28 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 58..63 % röunoiš sulakus-elokus, 80..86 % kül'mkus-uhokus.

Tobmuz

Astrahan' om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Jagase nelläks rajonaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan pämehed oma Oleg Polumordvinov (semendku 2022 — heinku 2024, keväz'ku 2015 — reduku 2018), Marija Permäkova (keväz'ku 2020 — semendku 2022), Radik Harisov (kül'mku 2018 — uhoku 2020). Lidnan Duman ezimez' om Igor' Sedov vn 2020 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Alöna Gubanova (reduku 2015 — reduku 2020).

Eläjad

Vn 2010 rahvahanlugemižen andmusiden mödhe lidnan eläjiden lugu oli 520 339 ristitud, vn 2021 — 475 629 ristitud. Kaik 532 504 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 534 241 eläjad vl 2019.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 65,3 %, totarlaižed — 5,8 %, kazahlaižed — 4,6 %, azerbaidžanlaižed — 1,1 %, armenijalaižed — 0,8 %, ukrainalaižed — 0,8 %, nogailaižed — 0,7 %, avarad — 0,7 %, lezginalaižed — 0,6 %, čiganalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 16,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan läz nell'kümned pühäpertid^[1] i islaman kuz' mečetid (Vauged, Must, Rusked, Vihand, Persijan, Nogain) oma avaitud lidnas.

Transport

Sured da pened avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Maršruttaksid ühtenzoittas Astrahanid ezilidnoidenke, sured avtobusad — Venäman Kavkaz-regionan järedoidenke lidnoidenke. Päraudtestancii i völ ühesa raudtestancijad da platformad oma lidnas, raudted oigetas Volgogradha i Mahačkalha.

Rahvahidenkeskeine civiline Astrahan' -lendimport B.M. Kustodijevan nimed^[2] (АСР / ASF / URWA, 865 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase kahesa kilometrad suvhe keskuzpalaspäi lidnan röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha i Aktauhu (Kazahstan), čarterreisid Turkanmaha.

Galerei

Lidnan administracijan sauvuz (2018)
Astrahanin Kreml' (2015)
Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' Kremlin territorijal, vn 2015 nägu (om saudud vll 1698−1710, kellčuhunduz vl 1910)
Vauged mečet', vn 2014 nägu
Lidnan počtamt vl 2020
Astrahanin valdkundaline universitet (2006)
Astrahanin valdkundaline konservatorii (2013)
Astrahanin valdkundaline operan da baletan teatr (2011, om saudud vll 2007−2011)
Jogiport vl 2015
Astrahan' I-päraudtestancii vl 2015, nägu Vokzal'nai-torguspäi

Homaičendad

↑ Astrahanin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Astrahan'-lendimportan sait (airportastrakhan.ru). (ven.)

Irdkosketused

Municipaližen «Astrahan'-lidn»-ühtnikan Duman oficialine sait (duma-astrakhan.ru). (ven.)
Municipaližen «Astrahan'-lidn»-ühtnikan ohjastusen oficialine sait (astrgorod.ru). (ven.) (+ äikel'ne känduz)

Astrahan' Vikiaitas

	Astrahanin agjan lidnad
	Ahtubinsk \| Astrahan' \| Harabali \| Kamizäk \| Narimanov \| Znamensk

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Astrahanin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Astrahan'-lendimportan sait (airportastrakhan.ru). (ven.)

[1]

[2]