Kursk

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kursk
Курск
 Lidnanznam
Kursk city COA.svg
 Flag
Flag of Kursk.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2019) 449 556 ristitud
Pind 208,2 km²
Kursk Курск
Pämez' Viktor Karamišev
(kezaku 2 019—,
Виктор Карамышев)
Telefonkod +7-4 712-xxx-xxx
Avtokod 46
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kurskan administrativižed ümbrikod:      Keskuzümbrik      Raudteümbrik      Seiman ümbrik

Kursk (ven.: Курск) om lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Kurskan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, Kurskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü rajonha). Vn 2007 semendkuspäi Kursk om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan Feodosii Pečerilaižen aigkirjas vl 1032 kuti järed Kuresk / Kursk-torguindlidn. 11.-13. voz'sadoil lidn oli Kurskan ruhtinazkundan pälidnaks. 15. voz'sadal kalaidajad heimod panihe lidnad mantazole, i eläjad okaizihe sidä voz'sadaks.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud tošti vl 1586 Venäman suviröunanno, vodele 1596 saudihe lidnust. Kursk om lidnan oficialiženke statusanke vspäi 1779. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (3. kül'mku 1941 — 8. uhoku 1943), sen eläjiden 13 tuhad pölištuiba, ajoihe Germanijha völ 10 tuhad eläjid, pertišt oli muretud.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Seim-jogen da sen ližajogiden randoil (ven.: Сейм 696 km pitte, sijaline virkand Sem' , Desnan hura ližajogi), 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matk Moskvahasai om 530 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Kurčatov, Fatež, Ščigri.

Vn 1994 keväz'kuspäi Kursk jagase koumeks ümbrikoks, ende ned oliba rajonikš i nimitihe niid toižin. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Edeline lidnan administracijan pämez' om Nikolai Ovčarov (2008 — sulaku 2019).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 119 977 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 415 159 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2019).

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert', 23 jumalanpertid, Znamenskii-mez'jumalankodi i ph. Stroican naižjumalankodi oma olmas lidnas, völ kaks' pühäpertid oma sauvomas. Katoline pühäpert' i protestantizman nell' jumalanpertid (sidä kesken koume — baptizman).

Professionaližen opendusen aluzkundad oma viž kolledžad, viž tehnikumad, ortodoksižen hristanuskondan hengeline seminarii, mugažo üläopendusen viž valdkundališt i koume privatišt aluzkundad, nell' filialad.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kurskan ižandusen päsarakod oma elektro- i torguindmašiništon pästand, himine tegimišt (kuidud i räzin), zell'edheotandad, sömtegimišt, pörutügiden tegim, energijan tehmine.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Om eriližid teid severzil-se irdoil kundaližen transportan täht.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kursk-Päivnouzmaine-lendimport (URS / КУС, 32,9 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 7 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, Piterihe i Mineraližihe Vezihe, om sezonreisid Mustmeren kurortoihe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kurskan agjan lidnad
Dmitrijev | Fatež | Kurčatov | Kursk | L'gov | Obojan' | Ril'sk | Sudž | Ščigri | Železnogorsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež