Kursk

Vikipedii-späi
Kursk
Курск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 434,703 ristitud
Pind 208,2 km²
Kursk Курск
Pämez' Igor' Kucak
(uhoku 2022—)
Telefonkod +7−4712-xxx-xxx
Avtokod 46
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kurskan administrativižed ümbrikod:      Keskuzümbrik      Raudteümbrik      Seiman ümbrik

Kursk (ven.: Курск) om lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Kurskan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, Kurskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü rajonha). Vn 2007 semendkuspäi Kursk om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan Feodosii Pečerilaižen aigkirjas vl 1032 kuti järed Kuresk / Kursk-torguindlidn. 11.-13. voz'sadoil lidn oli Kurskan ruhtinazkundan pälidnaks. 15. voz'sadal kalaidajad heimod panihe lidnad mantazole, i eläjad okaizihe sidä voz'sadaks.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud tošti vl 1586 Venäman suviröunanno, vodele 1596 saudihe lidnust. Kursk om lidnan oficialiženke statusanke vspäi 1779. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (3. kül'mku 1941 — 8. uhoku 1943), sen eläjiden 13 tuhad pölištuiba, ajoihe Germanijha völ 10 tuhad eläjid, pertišt oli muretud.

Kurskan ižandusen päsarakod oma elektro- i torguindmašiništon pästand, himine tegimišt (kuidud i räzin), zell'edheotandad, sömtegimišt, pörutügiden tegim, energijan tehmine.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Seim-jogen da sen ližajogiden randoil (ven.: Сейм 696 km pitte, sijaline virkand Sem' , Desnan hura ližajogi), 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matk Moskvahasai om 530 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Kurčatov, Fatež, Ščigri.

Klimat om ven kontinentaline mecstepin. Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°, kezakun-elokun +18..+20 C°, tal'vkun-uhokun −5..−6 C°. Ekstremumad oma −35,3 C° i +37,8 C°. Paneb sadegid 648 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (71..78 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (40..42 mm kus). Ei olele haloid kezaaigan.

Vn 1994 keväz'kuspäi Kursk jagase koumeks ümbrikoks, ende ned oliba rajonikš i nimitihe niid toižin. Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 119 977 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 415 159 ristitud. Kaik 449 063 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 452 976 eläjad vl 2020.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert', 23 jumalanpertid, Znamenskii-mez'jumalankodi i ph. Stroican naižjumalankodi oma olmas lidnas, völ kaks' pühäpertid oma sauvomas. Katoline pühäpert' i protestantizman nell' jumalanpertid (sidä kesken koume — baptizman) oma avaitud lidnas.

Kurskan professionaližen opendusen aluzkundad oma viž kolledžad, viž tehnikumad, ortodoksižen hristanuskondan hengeline seminarii, mugažo üläopendusen viž valdkundališt i koume privatišt aluzkundad, nell' filialad. Znamasižed oma Kurskan valdkundaline universitet[1] (alusenpanend 1934 kut pedinstitut, 10,4 tuh. üläopenikoid vl 2020), medicinine i agrarine universitetad, Suvipäivlaskmaine valdkundaline universitet[2] (alusenpanend 1964 kut politehnine institut, 11,5 tuh. üläopenikoid vl 2021).

Edeližed lidnan administracijan pämehed oma Viktor Karamišev (kezaku 2019 — tal'vku 2021), Nikolai Ovčarov (2008 — sulaku 2019).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Om eriližid teid severzil-se irdoil kundaližen transportan täht.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kursk-Päivnouzmaine-lendimport[3] (URS / UUOK / КУС, 32,9 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase seičemes kilometras päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, Piterihe i Mineraližihe Vezihe, om sezonreisid Mustmeren lebutahoiže.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kurskan valdkundaližen universitetan sait (kursksu.ru). (ven.) (angl.)
  2. Suvipäivlaskmaižen valdkundaližen universitetan sait (swsu.ru). (ven.) (angl.) (isp.) (kit.)
  3. Rahvahidenkeskeižen Kursk-lendimportan sait (aerokursk.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Kurskan agjan lidnad
Dmitrijev | Fatež | Kurčatov | Kursk | L'gov | Obojan' | Ril'sk | Sudž | Ščigri | Železnogorsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež