Kizil

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kizil
Кызыл (ven. i tuv.)
 Lidnanznam
Coat of arms of Kyzyl.svg
 Flag
Flag of Kyzyl.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 120,067 ristitud
Pind 97,41 km²
Kizil Кызыл (ven. i tuv.)
Pämez' Karim Bailak-oolovič Sagaan-ool
(kül'mku 2018—)
Telefonkod +7−39 422-xx-xxx
Avtokod 17
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kizil (ven. i tuv.: Кызыл) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suves. Se om Tuvan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Mongolijan generaline konsuluz sijadase lidnas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud venämalaižil vl 1914 kuti Belocarsk-žilo. Vozil 1918−1926 oli sanu Hem-Beldir-nimed, vspäi 1926 om olmas nügüdläiženke nimenke (tuv. Kizil znamoičeb «rusked»). Vspäi 1944 oli mülünu NSTÜ:he VNFST:n Tuvan avtonomižen agjan pälidnaks.

Geografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Tuvan katl'uses, 630 m korktusel valdmeren pindan päl. Kaks' joged ühthejokstas lidnan rounoiš: Sur' Jenisei (tuv.: Бии-Хем) da Pen' Jenisei (tuv.: Каа-Хем, Кызыл-Хем). Se om Jenisein joginišk (tuv.: Улуг-Хем). Lähembaižed järedad lidnad oma Minusinsk, Abakan da Černogorsk 390 km lodeheze avtotedme, lähembaine raudtestancii om Minusinskas.

Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'vel ei olele sulasäd, paneb 10..20 sm lunt. Voib olda pölütorokoid da kovid tulleid semendkus-heinkus. Voden keskmäine lämuz om –0,7 C°, lidnan klimat om tazostadud Edahaižhe Pohjoižhe. Paneb sadegid 236 mm, enamba kezal (137 mm, 33..56 mm kuidme).

Kizil om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 200,37 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 918 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2021). Tazovaldkundan koumandez eläb Kizilas.

Rahvahad (2010): tuvalaižed — 68,1%, venälaižed — 28,4%, toižed rahvahad — 3,5%.

Edeline lidnan pämez' om Vladislav Hovalig (eloku 2008 — reduku 2018).

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Om kaivuztegimišton edheotandoid lidnan ümbrištos.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da jogitransport ühtenzoittas lidnad kaikidenke rajonkeskusidenke. Projektiruidas raudted, linneb Krasnojarskan randan Kuragino-žilospäi.

Regionaline civiline Kizil-lendimport (KYZ / КЫЫ) sijadase lidnan suves, 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas regularižid reisid Irkutskha, Krasnojarskha da Novosibirskha, mugažo Tuvan Tazovaldkundan eländpunktoihe.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tuvan Tazovaldkundan lidnad
Ak-Dovurak | Čadan | Kizil | Šagonar | Turan


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež