Kizil

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kizil
Кызыл (ven. i tuv.)
 Lidnanznam
Герб Кызыла 2016.jpg
 Flag
Flag of Kyzyl (Tuva).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 116 015 ristitud
Pind 97,41 km²
Kizil Кызыл (ven. i tuv.)
Pämez' Vladislav Hovalig (2 008—)
Telefonkod +7-39 422-xx-xxx
Avtokod 17
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Kizil (ven. i tuv.: Кызыл) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suves. Se om Tuvan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Mongolijan generaline konsuluz sijadase lidnas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud venämalaižil vl 1914 kuti Belocarsk-žilo. Vozil 1918−1926 oli sanu Hem-Beldir-nimed, vspäi 1926 om olmas nügüdläiženke nimenke (tuv. Kizil znamoičeb «rusked»). Vspäi 1944 oli mülünu NSTÜ:he VNFST:n Tuvan avtonomižen agjan pälidnaks.

Geografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Tuvan katl'uses, 630 m korktusel valdmeren pindan päl. Kaks' joged ühthejokstas lidnan rounoiš: Sur' Jenisei (tuv.: Бии-Хем) da Pen' Jenisei (tuv.: Каа-Хем, Кызыл-Хем). Se om Jenisein joginišk (tuv.: Улуг-Хем). Lähembaižed järedad lidnad oma Minusinsk, Abakan da Černogorsk 390 km lodeheze avtotedme, lähembaine raudtestancii om Minusinskas.

Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'vel ei olele sulasäd, paneb 10..20 sm lunt. Voib olda pölütorokoid da kovid tulleid semendkus-heinkus. Voden keskmäine lämuz om –1,3 C°, lidnan klimat om tazostadud Edahaižhe Pohjoižhe. Paneb sadegid 217 mm, enamba kezal (127 mm).

Kizil om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 200,37 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 918 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017). Tazovaldkundan koumandez eläb Kizilas.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Om kaivuztegimišton edheotandoid lidnan ümbrištos.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da jogitransport ühtenzoittas lidnad kaikidenke rajonkeskusidenke. Projektiruidas raudted, linneb Krasnojarskan randan Kuragino-žilospäi.

Regionaline civiline Kizil-lendimport (KYZ / КЫЫ) sijadase lidnan suves, 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas regularižid reisid Irkutskha, Krasnojarskha da Novosibirskha, mugažo Tuvan Tazovaldkundan eländpunktoihe.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tuvan Tazovaldkundan lidnad
Ak-Dovurak | Čadan | Kizil | Šagonar | Turan


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež