Kizil

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Kizil
Кызыл (ven. da tuv.)
 Lidnanznam
Герб Кызыла 2016.jpg
 Flag
Flag of Kyzyl (Tuva).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2016) 115 871 ristitud
Pind 97,41 km²
KizilКызыл (ven. da tuv.)
Pämez' Vladislav Hovalig (2 008-)
Telefonkod +7-39 422-xx-xxx
Avtokod 17
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Kizil (ven. i tuv.: Кызыл) om lidn Venämas. Se om Tuvan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Om kaivuztegimišton edheotandoid lidnan ümbrištos. Tazovaldkundan koumandez eläb Kizilas. Mongolijan generaline konsuluz om lidnas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Elandpunktan aluz om pandud vl 1914 venämalaižil kuti Belocarsk-žilo. Vozil 1918-1926 oli sanu Hem-Beldir-nimen, vspäi 1926 om nügüdläiženke nimenke (tuv. Kizil znamoičeb «rusked»). Vspäi 1944 oli mülünu NSTÜ:he VNFST:n Tuvan avtonomižen agjan pälidnaks.

Geografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Sibirin suves, tazovaldkundan keskuses, Tuvan katl'uses, 630 m korktusel valdmeren pindan päl. Kaks' joged ühthejokstas lidnan rounoiš: Sur' Jenisei (tuv. Бии-Хем) da Pen' Jenisei (tuv. Каа-Хем, Кызыл-Хем). Se om Jenisein joginišk (tuv. Улуг-Хем). Lähembaižed sured lidnad oma Minusinsk, Abakan da Černogorsk 390 km lodeheze avtotedme, lähembaine raudtestancii om Minusinskas.

Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'vel ei olele sulasäd, paneb 10-20 sm lunt. Semendkus-heinkus voib olda pölütorokoid da kovid tulleid. Voden keskmäine lämuz om -1,3 C°, lidnan klimat om tazostadud Edahaižhe Pohjoižhe. Paneb sadegid 217 mm, enamba kezal (127 mm).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da jogitransport ühtenzoittas lidnad kaikidenke rajonkeskusidenke. Projektiruidas raudted, linneb Krasnojarskan randan Kuragino-žilospäi.

Regionaline civiline Kizil-lendimport (KYZ / КЫЫ) sijadase lidnan suves, 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas regularižid reisid Irkutskha, Krasnojarskha da Novosibirskha, mugažo Tuvan Tazovaldkundan eländpunktoihe.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Tuvan Tazovaldkundan lidnad
Ak-Dovurak | Čadan | Kizil | Šagonar | Turan


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.