Mine sisu juurde

Šagonar

Vikipedii-späi
Šagonar
Шагонар (ven.)
Шагаан-Арыг (tuv.)
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 11,772 ristitud
Pind 61,22 km²
ŠagonarШагонар (ven.) Шагаан-Арыг (tuv.)
Pämez' Marija Damčai
(sulaku 2012—)
Telefonkod +7−39 436-xx-xxx
Avtokod 17
Aigvö UTC+7 (MSK+4)

Šagonar (tuv.: Шагаан-Арыг, ven.: Шагона́р) om Venäman lidn da lidnankund Tuvan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Ulug-Heman kožuunan administrativižeks keskuseks da palaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1888 (nüg. Vanh Šagonar). Se sai lidnan statusad vl 1945 Tuvan mülütamižen jäl'ghe NSTÜ:he. Šagonar oli sirtud seičemeks kilometraks Sajanan-Šušenskojen vezivaradimen täutmižen tagut vspäi 1975.

Šagonar šingotase sauvondmaterialiden pästandan (savič, šlakblokad, mecanpilind) i sömtegimišton penil edheotandoil (leibän paštandsijad). Om živatvodindan rajonan keskuseks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ulug-Heman kožuunan sijaduz tazovaldkundas vn 2010 kartal

Lidn sijadase kožuunan keskuzpalas, Jenisein hural randal (Ülembaine Jenisei, tuv.: Улуг-Хем), 560 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kizilhasai om 105 km päivnouzmha orhal vai 115 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Čadan 97 km päivlaskmha orhal vai 112 km avtol.

Šagonar om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Ezitajiden huralan ezimez'. Lidnan Administracijan ezimez' om Uran Serin vn 2025 redukuspäi. Edeližed lidnankundan Administracijan ezimehed oma Leonid Domur-Ool (tal'vku 2020 — tal'vku 2024), Herel Uvaža (semendku 2017 — viluku 2018, eloku 2019 — semendku 2020).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 956 ristitud, vn 2021 — 11 772 ristitud. Kaik 10 973 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 386 eläjad vl 2009 i om nügüd'.

Rahvahad (enamba 0,6 % vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): tuvalaižed — 81,9 %, venälaižed — 15,1 %, komilaižed — 0,8 %, hakaslaižed — 0,6 %, toižed rahvahad da rahvahuden ozutandata — 1,6 %.

Uskojad oma buddizman, lamaizman da paganusen (šamanizm) polestajad tobjimalaz. Buddizman pühäpert' om sauvomas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert'[1] om avaitud lidnas vspäi 2023 (ende loičendhonuz oli), sen ližaks pühäpert' om sauvomas kolonijan nomer 4 territorijal.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1..5), kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), gimnazii, lapsiden turizman keskuz, lidnan čomamahtoiden škol, kožuunan sportškol.

Tuvan sauvondtehnikuman filial[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

  1. Šagonaran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Tuvan sauvondtehnikuman Šagonaran filialan sait (ttjkhs.rtyva.ru). (ven.)


Tuvan Tazovaldkundan lidnad
Ak-Dovurak | Čadan | Kizil | Šagonar | Turan