Čadan
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 9,732 ristitud |
| Pämez' | Čoigan Monguš (tal'vku 2016—) |
| Telefonkod | +7−39 434-xx-xxx |
| Avtokod | 17 |
| Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
Čadan (ven.: Чада́н, tuv.: Чадаана — «madal barbikoikaz penzhišt» vepsäks) om Venäman lidn da lidnankund (sumon) Tuvan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Dzun-Hemčikan kožuunan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud kuti buddizman Aldii-Huree-jumalankodi (ven.: Алдыы-Хурээ). Vozil 1923−1929 jumalankodin seinidentagaine žilo oli tetab kuti Artaadit, sid' om olmas nügüdläiženke nimenke. Vl 1930 jumalankodi oli muretud. Čadan-žilo sai lidnan statusad vn 1945 semendkus. Vspäi 2003 Aldii-Huree-pühäpert' om udessündutadud.
Čadan šingotase sömtegimišton edheotandoil, mugažo sadas kivihil't kar'jeran mahtusel läz lidnad.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase kožuunan keskuzpalan pohjoižes, ühtennimižen jogen randal (98 km pitte, mülüb Jenisein basseinha), 800..825 m korktusil.
Matkad Kizilhasai om 200 km päivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ak-Dovurak seičemekümnes kilometras päivlaskmha orhal vai 82 km avtol.
Lidnan i kaiken kožuunan klimat om Edahaižen Pohjoižen klimatha tazostadud. Voden keskmäine lämuz om −1,7 C° vilun tal'ven tagut (−22..−27 C° keskmäras tal'vkus-uhokus), heinkun-elokun lämuz om +17..+18 C°. Paneb sadegid 300 mm vodes, enamba kaiked heinkus (62 mm), vähemba uhokus (7 mm).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kirsarai-žilo (178 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha (sumonha). Lidnankundan pind — 101,29 km².
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 035 ristitud, kožuunan nell' ühesandest, vn 2021 — 9 732 ristitud. Vl 2017 kaik 8 991 ristitud elihe lidnas i 9 169 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 775 eläjad vl 1989.
Buddizman kaks' pühäpertid oma udessündutadud lidnas i läz sidä.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nimitadud päivkodid, nell' keskškolad (nomer 1..4), kožuunan lapsiden (norišton) tehnižen sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol K. Č. Tamdinan nimed, olimpižen varan sportškol Č. A. Mongušan nimed.
Tuvan tehnologine tehnikum[1] baziruiše lidnas i om sen professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Muštnik Tuvan valdkundan Monguš Bujan-Badirgi-alusenpanijale, vn 2018 nägu (eli vll 1892−1932)
- Ustuu-Huree-jumalankodi (buddizm) seičemes kilometras lidnaspäi, vn 2016 nägu (tuv.: Үстүү-Хүрээ «üläjumalankodi», om udessündutadud vll 1999−2012)
- Čadanan hil'kar'jer lidnanno (2009. voz' vai sen aigemba)
- Šoigu-kanzan memorialine muzei (2018, om avaitud vl 2015)
Tetabad ristitud
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Sergei Šoigu (s. vl 1955) — Venäman kaičendministr.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Čadan Vikiaitas |
| Tuvan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Ak-Dovurak | Čadan | Kizil | Šagonar | Turan | ||
