Ak-Dovurak
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 12,456 ristitud |
| Pind | 48,69 km² |
| Pämez' | Vladimir Jeromaev (reduku 2023—) |
| Telefonkod | +7−39 433-xx-xxx |
| Avtokod | 17 |
| Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
Ak-Dovurak (tuv.: Ак-Довурак, «vauged ma» tuvan kelespäi, ven.: Ак-Довура́к) om Venäman lidn da lidnümbrik Tuvan Tazovaldkundan päivlaskmas.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1964 Sauvojiden (ven.: Строителей) i Kaikenaigaine- (ven.: Постоянный) žiloiden ühtištusel lidnan statusanke. Panihe žilod edel 1959. vot sauvomha azbestkombinatad pit'kkuiduižen azbestan pästandanke sijaližel torhudel (kar'jer radatoitase pohjoižhe lidnaspäi).
Ak-Dovurak šingotase azbestan i šiferan tehmižel, mugažo tazovaldkundan kahtenz' surtte lämuzelektrokeskuz (Ak-Dovurakan LEK) sijadase lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Hemčik-jogen huran randal (tuv.: Хемчик 320 km pitte, Jenisein üläjoksmusen hura ližajogi), 850 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Kizilhasai om 270 km päivnouzmha orhal vai 305 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čadan seičemekümnes kilometras päivnouzmha orhal vai 82 km avtol sil-žo tel. Lähembaine raudtestancii sijadase Abaz-lidnas (Hakasii) 170 km pohjoižhe orhal vai 240 km avtotedme.
Klimat om terav kontinentaline vilunke tal'venke. Voden keskmäine lämuz om −0,7 C°, heinkun +18,9 C°, vilukun −24,0 C°. Paneb sadegid 279 mm vodes, enamba heinkus (58 mm), vähemba uhokus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ak-Dovurak om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrik om ümbärtud Barun-Hemčikan kožuunan territorijal.
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Ezitajiden huralan ezimez'. Edeližed huralan ezimehed oma Ruslan Saaja (reduku 2019 — reduku 2023), Aleftina Kuular (reduku 2012 — reduku 2019). Lidnan Administracijan ezimez' om Ruslan Monguš vn 2023 kül'mkuspäi. Edeližed lidnan Administracijan ezimehed oma Andrei Sat (vn 2023 kezaku-kül'mku), Kizil-Ool Mergen (reduku 2022 — kezaku 2023), Artur Kuular (vn 2022 heinku-reduku), Šolban Ooržak (radoi vn 2022 heinkuhusai), Alimaa Sariglar (radoi vn 2015 redukuhusai).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 468 ristitud, vn 2021 — 12 456 ristitud. Kaik 13 578 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 191 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4 % vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahudenke): tuvalaižed — 91,8 %, venälaižed — 6,1 %, hakaslaižed — 0,5 %, kirgizlaižed — 0,4 %, komilaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 0,8 %.
Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan jumalanpert'[1] i buddizman suburgan oma saudud lidnas[2].
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud päivkodid, Olčei-licei, koume keskškolad (nomer 2, 3, 4), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol, lidnan sportškol.
Ak-Dovurakan kaivuztehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Ak-Dovurak Vikiaitas |
| Tuvan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Ak-Dovurak | Čadan | Kizil | Šagonar | Turan | ||
