Uf

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Uf
Уфа (ven.)
Өфө (bašk.)
 Lidnanznam
Coat of arms of Ufa.svg
 Flag
Flag of Ufa.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2015) 1 105 667 ristitud
Pind 707,93 km²
UfУфа (ven.)Өфө (bašk.)
Pämez' Irek Jalalov (2 012-)
Telefonkod +7-347-xxx-xxxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Uf (ven.: Уфа [ʊˈfa], bašk.: Өфө [ʏ̞ˈfʏ̞]) om lidn-millioner Venämas. Se om Baškortostanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Ufanlidn om Venäman järed transporttesol'm, kivivoin ümbriradmižen i himižen tegimišton keskuz, openduzkeskuz.

Istotii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1574 kuti lidnuz (puine kreml'). Se sai lidnan lidnan statusad vl 1586.

Vspäi 1802 Uf oli Orenburgan gubernijan pälidnaks, sid' vozil 1865-1919 — Ufan gubernijan keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ufan administrativižed rajonad:
1. Döman rajon
2. Kalininan rajon
3. Kirovan rajon
4. Leninan rajon
5. Oktäbr'skii rajon
6. Ordžonikidzen rajon
7. Nevondkundaline rajon

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, ühtennimižen jogen muugotil randoil sen lanktendan sijas Vaugedjogehe (Volgan bassein), 150 metrad keskkorktusel. Reljef om tazo jogialangištoidenke. Lidnan keskuz sijadase muga nimitadud «Ufan pol'sarel» Vauged- da Uf- jogiden keskes. Uf seižub mecstepin zonan pohjoižes. 20 karad om lidnan manaluižes. Matkad Moskvhasai om 1567 km raudtel päivlaskmha. Lähembaine toine sur' lidn om Sterlitamak 100 kilometras suvhe.

Uf alajagase seičemehe administrativižhe rajonha, sen ližaks 24 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rahvahidenkeskeine civiline Uf-lendimport (UFA / УФА) sijadase 22 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Azijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoihe.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vaugedjogen randoid. Jogitransport om šingotadud, kezaaigan ehtatimed jogides päliči oma olmas.

19. voz'sadan lopus SamarČeläbinsk raudte tuli lidnha. Ühesa raudtestancijad om Ufas.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1913 lidnan ristitišt oli 100 700 ristitud. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 062 319 ristitud. Hristanuskondan 24, islaman 18 pühäpertid da iudaizman 1 pühäpert' oma lidnas.

Rahvahad (enamba 1%, vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 48,9%, totarlaižed — 28,3%, baškiralaižed — 17,1%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed — 4,5%.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež