Uf

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Uf
Уфа (ven.)
Өфө (bašk.)
 Lidnanznam
Coat of arms of Ufa.svg
 Flag
Flag of Ufa.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 1,135,061 ristitud
Pind 707,93 km²
Uf Уфа (ven.) Өфө (bašk.)
Pämez' Marat Vasimov
(sügüz'ku 2021—)
Telefonkod +7−347-xxx-xxxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Ufan administrativižed rajonad:
1. Döman rajon
2. Kalininan rajon
3. Kirovan rajon
4. Leninan rajon
5. Oktäbr'skii rajon
6. Ordžonikidzen rajon
7. Nevondkundaline rajon

Uf (ven.: Уфа [ʊˈfa], bašk.: Өфө [ʏ̞ˈfʏ̞], tot.: Уфа) om millionniklidn Venämas. Se om Baškortostanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, sädab Ufan lidnümbrikod, mugažo om Ufan rajonan administrativižeks keskuseks.

Ufanlidn om Venäman järed transporttesol'm, tazovaldkundan ižandusen keskuz i openduzkeskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1574 kuti lidnuz (puine kreml'). Se sai lidnan statusad vl 1586.

Vspäi 1802 Uf oli Orenburgan gubernijan pälidnaks, sid' vozil 1865−1919 — Ufan gubernijan keskuseks. Kändihe mašinansauvomižen keskuseks tegimiden evakuacijan tagut Suren sodan aigan.

Uf šingotase kivivoin ümbriradmižel, himižen tegimištol, mašinansauvomižel (avialikutimed, avtopalad, agregatad, mašiništ kivivoin sarakon täht), elektrotehnižen sarakon tegimil (mikroelektronikan «Magnetron», telekommunikacine mašiništ, transformatorad), raudbetontegesiden (kaks' tegint) i klejatud faneran pästandal, sömtegimištol.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, ühtennimižen jogen muugotil randoil sen lanktendan sijas Vaugedjogehe (Volgan bassein), 150 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om tazo jogialangištoidenke. Lidnan keskuz sijadase muga nimitadud «Ufan pol'sarel» Vauged- da Uf- jogiden keskes. Uf seižub mecstepin zonan pohjoižes. Kaik 20 karad om lidnan manaluižes.

Matkad Moskvhasai om 1567 km raudtel päivlaskmha. Lähembaine toine järed lidn om Sterlitamak 100 kilometras suvhe.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Uf jagase seičemeks administrativižeks rajonaks, sen ližaks 24 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho.

Ufan lidnümbrikon pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline ezimez' om Valerii Trofimov (4. kucund, sügüz'ku 2016 — sügüz'ku 2021).

Lidnümbrikon Administracijan edeližed pämehed:

  • Mihail Zaicev (keväz'ku 1992 — keväz'ku 1995)
  • Fidus Jamaltdinov (vn 1995 keväz'kuspäi)
  • Ruf Nugumanov (vn 2000 elokuspäi)
  • Pavel Kačkajev (2003 — tal'vku 2011)
  • Irek Jalalov (vspäi 2011)
  • Ul'fat Mustafin (kül'mku 2018 — reduku 2020)
  • Radmil Muslimov (reduku — tal'vku 2020, velgusentäutai)
  • Sergei Grekov (tal'vku 2020 — uhoku 2022)

Nügüdläine Ufan Administracijan pämez' om Ratmir Mavliev vn 2022 uhokuspäi.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1913 lidnan ristitišt oli 100 700 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 062 319 ristitud, lidnümbrikon — 1 071 640 ristitud. Vl 2017 kaik 1 115 560 eläjad oli lidnas i 1 126 098 eläjad kaikes lidnümbrikos, tazovaldkundan ristitišton kaks' seičemendest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 1,45 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (Uf i lähižed rajonad, 2017).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 48,9%, totarlaižed — 28,3%, baškiralaižed — 17,1%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,5%.

Hristanuskondan 24, islaman 18 pühäpertid da judaizman üks' pühäpert' oma olmas lidnas.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rahvahidenkeskeine civiline Uf-lendimport[1] (UFA / УФА / UWUU, 3,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 22 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Azijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoihe.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vaugedjogen randoid. Jogitransport om šingotadud, kezaaigan om ehtatimid jogiš päliči.

19. voz'sadan lopus «SamarČeläbinsk»-raudte tuli lidnha. Ühesa raudtestancijad om Ufas.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Andrei Gubin (sünd. 1974) — Venäman estradan pajatai, muzikankirjutai, muzikprodüser.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Ufan lendimportan sait (airportufa.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež