Uf
Lidnanznam |
Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2015) | 1 105 667 ristitud |
| Pind | 707,93 km² |
.jpg) |
|
| Pämez' | Irek Jalalov (2 012-) |
| Telefonkod | +7-347-xxx-xxxx |
| Avtokod | 02, 102 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Uf (ven.: Уфа [ʊˈfa], bašk.: Өфө [ʏ̞ˈfʏ̞]) om millionerlidn Venämas. Se om Baškortostanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Ufanlidn om Venäman järed transporttesol'm, kivivoin ümbriradmižen i himižen tegimišton keskuz, openduzkeskuz.
Südäiolend
Istotii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1574 kuti lidnuz (puine kreml'). Se sai lidnan lidnan statusad vl 1586.
Vspäi 1802 Uf oli Orenburgan gubernijan pälidnaks, sid' vozil 1865-1919 — Ufan gubernijan keskuseks.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, ühtennimižen jogen muugotil randoil sen lanktendan sijas Vaugedjogehe (Volgan bassein), 150 metrad keskkorktusel. Reljef om tazo jogialangištoidenke. Lidnan keskuz sijadase muga nimitadud «Ufan pol'sarel» Vauged- da Uf- jogiden keskes. Uf seižub mecstepin zonan pohjoižes. 20 karad om lidnan manaluižes. Matkad Moskvhasai om 1567 km raudtel päivlaskmha. Lähembaine toine sur' lidn om Sterlitamak 100 kilometras suvhe.
Uf alajagase seičemehe administrativižhe rajonha, sen ližaks 24 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho.
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Rahvahidenkeskeine civiline Uf-lendimport (UFA / УФА) sijadase 22 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Azijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoihe.
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vaugedjogen randoid. Jogitransport om šingotadud, kezaaigan ehtatimed jogides päliči oma olmas.
19. voz'sadan lopus Samar — Čeläbinsk raudte tuli lidnha. Ühesa raudtestancijad om Ufas.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1913 lidnan ristitišt oli 100 700 ristitud. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 062 319 ristitud. Hristanuskondan 24, islaman 18 pühäpertid da iudaizman 1 pühäpert' oma lidnas.
Rahvahad (enamba 1%, vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 48,9%, totarlaižed — 28,3%, baškiralaižed — 17,1%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed — 4,5%.
Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Andrei Gubin (sünd. 1974) – Venäman estradan pajatai, muzikankirjutai, muzikprodüser.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Uf-lidnümbrikon Nevondkundan oficialine sait. (ven.)
- Uf-lidnümbrikon ohjastusen oficialine sait. (ven.) (bašk.) (angl.)
| Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||
