Mine sisu juurde

Arhangel'sk

Vikipedii-späi
Arhangel'sk
Архангельск
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 346,979 ristitud
Pind 294,42 km²
Arhangel'sk Архангельск
Pämez' Dmitrii Morev
(kül'mku 2020—)
Telefonkod +7−8182-xxx-xxx
Avtokod 29
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Arhangel'sk (ven.: Арха́нгельск) om lidn, lidnümbrik da meriport Venäman lodehes. Se om Arhangel'skan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, «sodahoštusen lidn»-arvonke (vspäi 2009). Om agjan Mererandaližen rajonan administrativižeks keskuseks mugažo.

Arhangel'skan keskusen aerofoto öl (Lomonosovan ümbrik)
Pohjoižen Dvinan randird, Purnavolok-nem', lidnan alusenpanendan sija

Eländpunktan aluz om pandud vl 1584 lidnan statusanke Mihail Arhangelan jumalankodiš ümbri kuti Novoholmogori-lidnuz kaičemha jumalankodid da torguindkosketusid vihanikoid vaste. Panihe merivaldmoid-ki jogen vastrandal. Vspäi 1596 mainitase kuti Arhangel'skii-lidn, vl 1613 om nimitadud muga oficialižikš jumalankodin mödhe.

Arhangel'skan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (mecan pilind pumaterialha — severz'-se järedoid tegimid), sömtegimišt (kalan ümbriradmine, šoll'kombinat mecpilindan jändusil, leibänkombinat, maidtegim), mašiništonsauvomine mecan täht (Solombalan tegim[1] — gidromanipulätorad, mecavtod) i laivoiden kohenduz, mugažo tekstil'tegesiden omblend[2] (magaduzsobad da katused, pölused, eriližsobad, pühkmed, uudimed).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn seižub Pohjoižen Dvinan jogensun hijamiden randoil, seičeme metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine keskuz sijadase 30..35 kilometras Vauktan meren Dvinan lahten randaspäi, lidnan röun — 15 kilometras merespäi. Lähembaižed lidnad oma Novodvinsk ühtes kilometras suvipäivnouzmha kaikil teil i Severodvinsk 35 km päivlaskmha avtotedme.

Klimat om ven meren. Voden keskmäine lämuz om +1,9 C°, kezakun-elokun +13..+17 C°, tal'vkun-uhokun −8..−12 C°. Ekstremumad oma −45,2 C° i +34,4 C°. Paneb sadegid 636 mm vodes, enamba kezakus-redukus (62..82 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (31..32 mm kus).

Arhangel'sk jagase ühesaks territorialižeks ümbrikoks. Viž žilod mülüdas lidnümbrikho Arhangel'skan ližaks, niiden keskes Talagin avialidnut (ven.: Талажский авиагородок, 3298 rist. vl 2010) i Mecjogi (ven.: Лесная речка, 2709 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 294,42 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 348 783 ristitud, lidnümbrikon — 355 781 ristitud[3]. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 420 tuhad eläjid vl 1991, poleni sodalidnuziden i Novodvinskan erištundan tagut. Vl 2017 kaik 351 488 ristitud elihe lidnas i 358 594 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 94,2 %, ukrainalaižed — 1,25 %, vaugedvenälaižed — 0,45 %, toižed rahvahad — 1,5 %, rahvahuden ozutandata — 2,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan koumekümne pühäpertid[4] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikoi-arhangelan kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 2008−2022), Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (2018), Illä-endustajan Bujanal päjumalanpert' (saudihe vll 1807−1809, om avaitud), kahesatoštkümne jumalanpertid, nell' kodijumalanpertid, viž časounäd. Protestantizman koume pühäpertid oma avaitud: baptizman, seičemenden päivän adventistoiden, udenapostoloiden jumalankodikundan. Lüteranine pühäpert' kävutase toižin. Islaman pühäpert' om restavracijas.

Sijaližed üläopendusen aluzkundad oma Pohjoine (Arktine) federaline universitet Mihail Lomonosovan nimed[5] (om sätud kahten universitetan ühtištusel vl 2010, sid' mülütihe severt-se kolledžoid, 26,7 tuh. üläopenikoid vl 2011, kahesa üläškolad i kaks' institutad) i Pohjoine valdkundaline medicinine universitet[6] (alusenpanend 1932 kut medinstitut, 3,8 tuh. üläopenikoid vl 2015), mugažo Piterin aluzkundoiden kaks' filialad: Arktine meriinstitut (Valdkundaližen meriakademijan Makarovan nimed filial) i Piterin valdkundaližen kul'turan institutan filial.

Lidnümbrikon edeline pämez' om Igor' Godziš (tal'vku 2015 — kül'mku 2020).

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo lämuzlaivad ühtenzoittas jogensaridenke kezal. Jogiport i meriport ratas lidnas.

Kaks' soda- da civilišt lendimportad ratas lidnas: rahvahidenkeskeine Arhangel'sk (Talagi) Fedor Abramovan nimed[7] (ARH / ULAA / АХГ, üks' million passažiroid vl 2021) kudes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi i pen' Vas'kovo (ULAH / ВСЬ) 19 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi avtotedme sijaližiden reisiden täht. Talagišpäi tehtas reisid Lodehližen federaližen ümbrikon järedoihe lidnoihe i Moskvha, sezonreisid lidnoihe Mustmerenno, čarterreisid Turkanman lebutahoiže.

Rahvahidenkeskeižed kosketused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Sur'oigenduzkundad da konsulused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • NorvegiiNorvegii Norvegijan üläkonsuluz, Pomorskajan-ird, 16
  1. Solombalan mašinansauvomižen tegimen sait (smz.ru). (ven.)
  2. Tekstil'tegesiden «Arhpromkombinat»-kompanijan sait (arhpk.ru). (ven.)
  3. Arhangel'skan agjan eländpunktoiden ristitišton lugu, 2010-nden voden rahvahanlugemižen satused. — Arhangelskstat.ru. (ven.)
  4. Arhangel'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  5. Pohjoižen (Arktižen) federaližen universitetan sait (narfu.ru). (ven.) (fr.) (kit.) (angl.)
  6. Pohjoižen valdkundaližen medicinižen universitetan sait (nsmu.ru). (ven.) (angl.) (isp.)
  7. Arhangel'sk-lendimportan sait (arhaero.ru). (ven.)
  8. Arhangel'skan sebruzlidnad lidnan administracijan arhcity.ru-saital. (ven.)
  9. Сухум и Архангельск стали городами-побратимами (Kätihe sebruzlidnoikš Suhumad i Arhangel'skad) // Abhazijan informacijan agentusen uzištused. 6. kezaku 2011. — Apsnypress.info. (ven.)
  10. Дружба, замешанная на треске и хлебе, — дружба на века (Segoitadud sebruz tröskal da leibäl om sebruz igäks) // Uzištused. 7. heinku 2011. — Arhangel'sk-lidnan administracijan oficialine sait (arhcity.ru). (ven.)
  11. Мэры Архангельска и израильского Ашдода подписали договор о сотрудничестве (Arhengel'skan i Ašdodan pämehed allekirjutiba kožundkirjutesid ühthižtöiš) // Uzištused. 25. kezaku 2012. — News.nordportal.ru. (ven.)



Arhangel'skan agjan lidnad
Arhangel'sk | Kargopol' | Koräžm | Kotlas | Mezen' | Mirnii | Nar'jan Mar | Novodvinsk | Nändom | Oneg | Severodvinsk | Sol'vičegodsk | Šenkursk | Vel'sk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež