Blagoveščensk (Amuran agj)

Vikipedii
Blagoveščensk
Благовещенск
 Lidnanznam
Coat of arms of Blagoveshchensk 1878.svg
 Flag
Flag of Blagoveshchensk.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 225,757 ristitud
Pind 320,97 km²
Blagoveščensk Благовещенск
Pämez' Oleg Imamejev
(heinku 2020—)
Telefonkod +7−4162-xxx-xxx
Avtokod 28
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Lidnan kart ümbrištonke (2017)

Blagoveščensk (ven.: Благовещенск [bləgɐˈvʲeɕːɪnsk]) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Amuran agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud Ust'-Zejan küläks (ven.: станица Усть-Зейская) vl 1856. Külä sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1858, Blagoveščenjan jumalanpertin mödhe.

Vozil 1919 (keväz'ku) — 1920 (semendku) Blagoveščensk oli okkupiruidud Japonijan imperijan sodavägil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Amur-jogen hural randal Zei-jogen lanktendan sijas, 122 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Amur-jogen leveduz om läz 800 metrad lidnan röunoiš. Kitajine Heihe-lidn seižub Amuran oiktal randal vasthapäi, kaikiš penemb keskust sihesai om 526 metrad. Avtotesild ühtenzoitab niid, se om saudud vll 2016−2019, no ekspluatacii ei ole zavodinus pandemijan tagut i planiruiše vn 2022 ezmäižes polespäi.

Kaks' muite žilod, kaks' küläd da kaks' žilod raudtestancijanno mülüdas lidnümbrikho Blagoveščenskan ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1913 lidnan ristitišt oli läz 70 tuhad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 214 390 ristitud, lidnümbrikon — 219 847 ristitud. Lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 222 tuhad eläjid vl 2000 i 226 385 eläjad vl 2020. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 225 091 eläjad, lidnümbrikon — 230 416 eläjad, agjan koume kümnendest.

Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Blagoveššenjan kafedraline päjumalanpert' (uz' om saudud vll 1997−2003), viž jumalanpertid i viž kodijumalanpertid oma olmas lidnas[1], mugažo islaman pämečet' om saudud.

Edeline lidnan pämez' om Valentina Kalita (keväz'ku 2015 — heinku 2020).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rahvahidenkeskeine civiline Ignatjevo-lendimport (BQS / БГЩ, 710 tuhad passažiroid vl 2021) sijadase 15 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ühtenzoituz Heihenke: laivad ujudas kezal, avtobusad ajadas tal'vel.

Vspäi 1913 Blagoveščensk-raudtestancii om olmas. Raudte ühtenzoitab lidnad Belogorskanke, se om 109 km pitte.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Blagoveščenskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Amuran agjan lidnad
Belogorsk | Blagoveščensk | Ciolkovskii | Raičihinsk | Skovorodino | Svobodnii | Šimanovsk | Zavitinsk | Zei | Tind


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež