Blagoveščensk (Amuran agj)

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Blagoveščensk
Благовещенск
 Lidnanznam
Coat of arms of Blagoveshchensk 1878.svg
 Flag
Flag of Blagoveshchensk.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 225,757 ristitud
Pind 320,97 km²
Blagoveščensk Благовещенск
Pämez' Oleg Imamejev
(heinku 2020—)
Telefonkod +7−4162-xxx-xxx
Avtokod 28
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Lidnan kart ümbrištonke (2017)

Blagoveščensk (ven.: Благовещенск [bləgɐˈvʲeɕːɪnsk]) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Amuran agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud Ust'-Zejan küläks (ven.: станица Усть-Зейская) vl 1856. Külä sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1858, Blagoveščenjan jumalanpertin mödhe.

Vozil 1919 (keväz'ku) — 1920 (semendku) Blagoveščensk oli okkupiruidud Japonijan imperijan sodavägil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Amur-jogen hural randal Zei-jogen lanktendan sijas, 122 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Amur-jogen leveduz om läz 800 metrad lidnan röunoiš. Kitajine Heihe-lidn seižub Amuran oiktal randal vasthapäi, kaikiš penemb keskust sihesai om 526 metrad. Avtotesild ühtenzoitab niid, se om saudud vll 2016−2019, no ekspluatacii ei ole zavodinus pandemijan tagut i planiruiše vn 2022 ezmäižes polespäi.

Kaks' muite žilod, kaks' küläd da kaks' žilod raudtestancijanno mülüdas lidnümbrikho Blagoveščenskan ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1913 lidnan ristitišt oli läz 70 tuhad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 214 390 ristitud, lidnümbrikon — 219 847 ristitud. Lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 222 tuhad eläjid vl 2000 i 226 385 eläjad vl 2020. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 225 091 eläjad, lidnümbrikon — 230 416 eläjad, agjan koume kümnendest.

Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Blagoveššenjan kafedraline päjumalanpert' (uz' om saudud vll 1997−2003), viž jumalanpertid i viž kodijumalanpertid oma olmas lidnas[1], mugažo islaman pämečet' om saudud.

Edeline lidnan pämez' om Valentina Kalita (keväz'ku 2015 — heinku 2020).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rahvahidenkeskeine civiline Ignatjevo-lendimport (BQS / БГЩ, 710 tuhad passažiroid vl 2021) sijadase 15 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ühtenzoituz Heihenke: laivad ujudas kezal, avtobusad ajadas tal'vel.

Vspäi 1913 Blagoveščensk-raudtestancii om olmas. Raudte ühtenzoitab lidnad Belogorskanke, se om 109 km pitte.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Blagoveščenskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Amuran agjan lidnad
Belogorsk | Blagoveščensk | Ciolkovskii | Raičihinsk | Skovorodino | Svobodnii | Šimanovsk | Zavitinsk | Zei | Tind


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež