Ivanovo

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ivanovo
Иваново
 Lidnanznam
Coat-of-Arms-of-Ivanovo-(Ivanovskaya oblast).svg
 Flag
Flag of Ivanovo.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 399,983 ristitud
Pind 104,84 km²
Ivanovo Иваново
Pämez' Vladimir Šaripov
(kül'mku 2016—,
Владимир Шарыпов)
Telefonkod +7−4932-xxx-xxx
Avtokod 37
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Ivanovon rajonad:
1. Frunzen rajon
2. Oktäbrin rajon
3. Nevondkundaline rajon
4. Leninan rajon

Ivanovo (ven.: Ива́ново) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Ivanovon agjan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud Ivanovon rajonan territorijal, sen administrativine keskuz (ei ole rajonan palaks).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan aluz om pandud vl 1871 enččen Ivanovo-külän (om tetab 15. voz'sadaspäi) da Voznesenskii-posadan sijas. Vhesai 1932 nimitihe lidnad Ivanovo-Voznesensk:aks.

Ivanovon ižandusen znamasižed sarakod oma tekstil'tegimišt, sömtegimišt, mašiništonsauvomine (mašinad programohjandusenke, avtolibutimed), turizm i torguind.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase vanoikahas tahondas, seižub Uvod'-jogen molembil randoil (Volgan bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Varatoittas vedel Uvodin vezivaradimespäi. Matkad Moskvhasai om 290 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vladimir 103 km suvhe orhal vai 115 km avtotel, Jaroslavl' 100 km lodeheze orhal i Kostrom 100 km pohjoižhe.

Ivanovo jagase rajonikš vspäi 1936. Kaik om nell' administrativišt rajonad vspäi 1979, käskusenandai tobmuz om ühthine.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ivanovo om levedali tutab valdkundas kut «Venäman tekstiline pälidn» (Текстильная столица России) i «Neičeižiden lidn» (Город невест).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 408 330 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 480 tuhad eläjid vozil 1987−1993. Läz 650 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas, hö ottas koume videndest agjan ristitištos.

Ortodoksižen hristanuskondan läz nell'kümned pühäpertid[1] oma olmas lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' mez'jumalankodiš, Spasan Toižetamižen päjumalanpert', läz 26 jumalanpertid i 11 časounäd. Riman katoline Sündun Voznesenjan tulendan jumalanpert' i protestantizman pühäpertid om saudud lidnas. Islaman pämečet' om avaitud vl 2003.

Seičeme ičevuittušt üläopendusen aluzkundad ratas Ivanovos: Ivanovon valdkundaline universitet[2], politehnine, himiž-tehnologine i energetine universitetad, medicinine, maižanduz- i lämoipalonvastaižpäzutandakademijad.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1894 «MoskvKinešm»-raudtekeskustal. Ivanovo om järed raudtesol'm, sortiruindstancii om olmas, om raudteid Moskvaspäi Vladimiran kal't i Jaroslavlihesai.

Koume lendimportad om olmas, no vaiše Ivanovo-Suvine-lendimport[3] (ИВВ / IWA / UUBI, 68 tuh. passažiroid vl 2021) om federaline civiline. Se sijadase seičemes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Piterihe i Sočihe, om sezonreisid Kaliningradannoks.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Ivanovon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Ivanovon valdkundaližan universitetan sait (ivanovo.ac.ru). (ven.) (angl.)
  3. Ivanovo-lendimportan sait (ivanovo.aero). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Ivanovon agjan lidnad
Furmanov | Gavrilov Posad | Ivanovo | Jurjevec | Juž | Kinešm | Kohm | Komsomol'sk | Navoloki | Plös | Privolžsk | Pučež | Rodniki | Šui | Zavolžsk | Teikovo | Vičug


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež