Ivanovo

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Ivanovo
Иваново
 Lidnanznam
Coat-of-Arms-of-Ivanovo-(Ivanovskaya oblast).svg
 Flag
Flag of Ivanovo (Ivanovo oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 406 933 ristitud
Pind 104,84 km²
IvanovoИваново
Pämez' Vladimir Šaripov (2 016—)
Telefonkod +7-4 932-xxx-xxx
Avtokod 37
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Ivanovon rajonad:
1. Frunzen rajon
2. Oktäbrin rajon
3. Nevondkundaline rajon
4. Leninan rajon

Ivanovo (ven.: Иваново) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Ivanovon agjan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud Ivanovon rajonan territorijal, sen administrativine keskuz (ei ole rajonan palaks).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan aluz om pandud vl 1871 enččen Ivanovo-külän (om tetab 15. voz'sadaspäi) da Voznesenskii-posadan sijas. Vhesai 1932 nimitihe lidnad Ivanovo-Voznesensk:aks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase vanoikahas tahondas, seižub Uvod'-jogen molembil randoil (Volgan bassein), 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Varatoittas vedel Uvodin vezivaradimespäi. Matkad Moskvhasai om 290 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vladimir suvhe, Jaroslavl' 100 km lodeheze orhal i Kostrom 100 km pohjoižhe.

Ivanovo jagase rajonihe vspäi 1936. Om 4 administrativišt rajonad vspäi 1979, käskusenandai tobmuz om ühthine.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 408 330 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1987—1993, läz 480 tuhad eläjid. Läz 650 tuhad elädas lidnaglomeracijas, se om koume videndest agjan ristitištos.

Seičeme ičevuittušt üläopendusen aluzkundad om Ivanovos.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tekstil'tegimišt, sömtegimišt, mašiništonsauvomine (mašinad programohjandusenke, avtolibutimed), turizm da torguind oma ižandusen znamasižed sarakod.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1894 «MoskvKinešm»-raudtel. Ivanovo om järed raudtesol'm, sortiruindstancii om olmas, om raudteid Moskvaspäi Vladimiran kal't i Jaroslavlihesai. Koume lendimportad om olmas, no vaiše Ivanovo-Suvine (ИВВ / IWA) om federaline civiline. Se sijadase 7 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Moskvha da Piterihe, om sezonreisid Mustmeren randpolen lidnoihe.

Kul'tur[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ivanovo om levedali tutab valdkundas kut «Venäman tekstiline pälidn» (Текстильная столица России) i «Neičeižiden lidn» (Город невест).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Ivanovon agjan lidnad
Furmanov | Gavrilov Posad | Ivanovo | Jurjevec | Juž | Kinešm | Kohm | Komsomol'sk | Navoloki | Plös | Privolžsk | Pučež | Rodniki | Šui | Zavolžsk | Teikovo | Vičug


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež