Ivanovo

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Ivanovo
Иваново
 Lidnanznam
Coat-of-Arms-of-Ivanovo-(Ivanovskaya oblast).svg
 Flag
Flag of Ivanovo (Ivanovo oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 406 933 ristitud
Pind 104,84 km²
Ivanovo Иваново
Pämez' Vladimir Šaripov
(2 016—)
Telefonkod +7-4 932-xxx-xxx
Avtokod 37
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Ivanovon rajonad:
1. Frunzen rajon
2. Oktäbrin rajon
3. Nevondkundaline rajon
4. Leninan rajon

Ivanovo (ven.: Иваново) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Ivanovon agjan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud Ivanovon rajonan territorijal, sen administrativine keskuz (ei ole rajonan palaks).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan aluz om pandud vl 1871 enččen Ivanovo-külän (om tetab 15. voz'sadaspäi) da Voznesenskii-posadan sijas. Vhesai 1932 nimitihe lidnad Ivanovo-Voznesensk:aks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase vanoikahas tahondas, seižub Uvod'-jogen molembil randoil (Volgan bassein), 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Varatoittas vedel Uvodin vezivaradimespäi. Matkad Moskvhasai om 290 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vladimir suvhe, Jaroslavl' 100 km lodeheze orhal i Kostrom 100 km pohjoižhe.

Ivanovo jagase rajonihe vspäi 1936. Om 4 administrativišt rajonad vspäi 1979, käskusenandai tobmuz om ühthine.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 408 330 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 480 tuhad eläjid vozil 1987−1993. Läz 650 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas, se om koume videndest agjan ristitištos.

Seičeme ičevuittušt üläopendusen aluzkundad om Ivanovos.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tekstil'tegimišt, sömtegimišt, mašiništonsauvomine (mašinad programohjandusenke, avtolibutimed), turizm da torguind oma ižandusen znamasižed sarakod.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1894 «MoskvKinešm»-raudtel. Ivanovo om järed raudtesol'm, sortiruindstancii om olmas, om raudteid Moskvaspäi Vladimiran kal't i Jaroslavlihesai. Koume lendimportad om olmas, no vaiše Ivanovo-Suvine (ИВВ / IWA) om federaline civiline. Se sijadase 7 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Moskvha da Piterihe, om sezonreisid Mustmeren randpolen lidnoihe.

Kul'tur[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ivanovo om levedali tutab valdkundas kut «Venäman tekstiline pälidn» (Текстильная столица России) i «Neičeižiden lidn» (Город невест).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Ivanovon agjan lidnad
Furmanov | Gavrilov Posad | Ivanovo | Jurjevec | Juž | Kinešm | Kohm | Komsomol'sk | Navoloki | Plös | Privolžsk | Pučež | Rodniki | Šui | Zavolžsk | Teikovo | Vičug


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež