Plös (lidn)
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 1,734 ristitud |
Pind | 7 km² |
![]() | |
Pämez' | Svetlana Kornilova (sulaku 2022—, velgusentäutai) |
Telefonkod | +7−49 339-xx-xxx |
Avtokod | 37 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Plös (ven.: Плёс) om Venäman lidn da lidnankund Ivanovon agjan pohjoižes. Se om agjan kaikiš penemb lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Privolžskan rajonha i Venäman Istorižiden eländpunktoiden nimikirjuteshe federaliženke znamoičendanke.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1238 kuti muretud Batii-hanal lidnuz da lidn. Istorine nimituz om Pleso (ven.: Плёсо). Vl 1410 saudihe ut lidnust. Se sai makundan lidnan statusad vl 1778 i oli tekstiližen agjan päjogiportaks edel «Ivanovo — Kinešm»-raudten sauvondad vl 1871. Ende kaks' kangaztegint, kaks' oludedheotandad i kümne pajad radoiba lidnas.
Plös šingotase turizmal. Vedadas festivalid joga vodel: äipäiväline, kezaküläpertiden, sportivine, animacine. Pirdajiden eländtaho, fil'mdas fil'mid.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Volgan Gor'kijan vezivaradimen oiktal kukhikahal randal, 84..138 m ü.m.t. korktusil. Volgan leveduz om 650..700 m lidnanno. Šohonk (ven.: Шохонка 7 km pitte) lankteb Volgha lidnan territorijal. Matkad Kostroman agjhasai om 1 km pohjoižhe orhal jogen vastrandal, Ivanovohosai om 61 km suvipäivlaskmha orhal vai 69 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Volgorečensk (Kostroman agj) 20 km päivlaskmha orhal vai 30 km avtotedme, i Privolžsk-rajonkeskuz (raudtestancii) 16 km suvipäivlaskmha orhal vai 18 km avtotedme.
Kaik viž žilod i 18 küläd mülüdas lidnankundha Plösan ližaks, üks' külä oli kaikenaigaižeta ristitištota vl 2010. Lidnankundan pind — 96,2 km².
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 3 559 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 340 ristitud, lidnankundan — 3 672 ristitud, rajonan ühesandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 3,5..4 tuhad eläjid vozil 1939−1998 (4 tuh. rist. vll 1959 i 1992). Vl 2017 lidnan ristitišt oli 1 796 eläjad, kaiken lidnankundan 2 966 eläjad.
Rahvahad (2010): venälaižed — 97,6%, toižed rahvahad — 2,4%.
Ortodoksižen hristanuskondan üks'toštkümne pühäpertid[1] oma avaitud lidnas lähižidenke ezilidnoidenke: Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' (om letud vll 1699−1800), seičeme jumalanpertid i koume časounäd.
Plösan biznesan da turizman kolledž[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
-
Lidnan Administracijan sauvuz (2013, ende Moisejevad-bajariden usadib)
-
Sündun Eläbzdusen jumalanpert', vn 2015 nägu
-
Torguindan istorižed ülärived Torgovai-torgul vl 2021
-
«Akt'or Plös»-sanatorii (2012)
-
Plösan muzejan päsauvuz vl 2013
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Plösan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Plösan biznesan da turizman kolledžan sait (pleskol.ru). (ven.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
![]() |
Plös (lidn) Vikiaitas |
Ivanovon agjan lidnad | ||
Furmanov | Gavrilov Posad | Ivanovo | Jurjevec | Juž | Kinešm | Kohm | Komsomol'sk | Navoloki | Plös | Privolžsk | Pučež | Rodniki | Šui | Zavolžsk | Teikovo | Vičug | ||