Mine sisu juurde

Kostroman agj

Vikipedii-späi
Kostroman agj
Костромская область
Kostroman agjan flag Kostroman agjan znam
Kostroman agjan flag Kostroman agjan znam
Pälidn Kostrom
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

47-nz'

60 211 km²
1,61

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

67-nz'

643,324 ristitud (2018)
10,68 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

72-nz'

160,7 mlrd rub. (2016)
247,3 tuh. rub.

Federaline ümbrik Keskuzline
Venäman ekonomine region Keskuzline
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Gubernator Sergei Sitnikov
Agjan Administracijan pämez' hän-žo
Agjan Duman ezimez' Aleksei Anohin
Avtokod 44
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Kostroman agj (ven.: Костромская область) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kostrom.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Kostroman agj om olmas vs 1944 elokun 13. päiväspäi.

Kostroman agjan Päkäskuz[1] om vahvištadud vn 2008 17. päiväl sulakud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo vodel 24. päiväl sulakud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1995 7. päiväl heinkud.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Kostroman agjan reljefan kart.

Agj röunatab Kirovan agjanke päivnouzmas, Alalidnan da Ivanovon agjoidenke suves, Jaroslavlin agjanke päivlaskmas, Vologdan agjanke pohjoižes. Kostroman agj om mererandatoi.

Pind om 60 211 km², sidä kesken mec otab koume videndest. Znamasine jogi om Volg sen järedoidenke huridenke ližajogidenke (Kostrom, Unž da Vetlug). Jogiden tobj pala mülüb Kaspijan meren basseinha, vaiše erased pened joged agjan lodehes da pohjoižpäivnouzmas mülüdas Jävaldmeren basseinha. Kaikiš suremb ratud vezišt om Gor'kijan vezivaradim. Znamasižed järved oma Galičunjärv (75,4 km²) da Čuhlomanjärv (48,7 km²).

Reljef om kukhikaz. Pohjoižed Uvalad-kukkazsel'g vedase agjan pohjoižpalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Galičun da Čuhloman ülüden nimetoi taho (292 m) agjan lodehes.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18 C°, vilukun lämuz om −12 C°. Paneb sadegid 600 mm vodes.

Londuseližed varad oma palab šoidkivi, fosforitad, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked), reskvezi.

Agjan Administracijan pert' Kostromas.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Sergei Sitnikov radab gubernatoran vs 2012 sulakun 28. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da viž muite varagubernatorad oma hänele abhu.

Kostroman agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Aleksei Anohin radab Agjan Duman ezimeheks vs 2015 redukun 7. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Kostroman agjan Administracii. Agjan departamentad, ohjandused, inspekcijad da komitetad alištudas Administracijale.

Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad sil-žo päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 65,62% änid satusenke da radab kahtenden strokun.

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 667 562 ristitud[2]. Kaikutte seičemenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.

Kaik om kaks'toštkümne lidnad agjas da 7 lidnanvuittušt žilod. El ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 93,2%, ukrainalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 3,5%.

  1. Kostroman agjan Päkäskusen tekst. — Constitution.garant.ru. (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)


Kostroman agjan lidnad
Bui | Čuhlom | Galič | Kologriv | Kostrom | Makarjev | Manturovo | Nei | Nereht | Soligalič | Šarj | Volgorečensk