Kostroman agj

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Kostroman agj
Костромская область
Kostroman agjan flag Kostroman agjan znam
Kostroman agjan flag Kostroman agjan znam
Map of Russia - Kostroma Oblast.svg
Pälidn Kostrom
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

47-nz'

60 211 km²
1,1

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

67-nz'

654 390 ristitud (2015)
10,87 rist./km²

Federaline ümbrik Keskuzline
Venäman ekonomine region Keskuzline
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Gubernator Sergei Sitnikov
Agjan Administracijan pämez' hän-žo
Agjan Duman ezimez' Andrei Bičkov
Avtokod 44
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Kostroman agj (ven.: Костромская область) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kostrom.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kostroman agj om olmas vl 1944 elokun 13. päivälpäi.

Kostroman agjan Päkäskuz[1] om vahvištadud vl 2008 sulakun 17. päiväl Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sil-žo vodel sulakun 24. päiväl da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti enččen Päkäskusen, kudamb oli vahvištadud vl 1995 heinkun 7. päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kostroman agjan reljefan kart.

Agj röunatab Kirovan agjanke päivnouzmas, Alalidnan da Ivanovon agjoidenke suves, Jaroslavlin agjanke päivlaskmas, Vologdan agjanke pohjoižes. Kostroman agj om mererandatoi.

Pind om 60 211 km², sidä kesken mec otab 62%. Znamasine jogi om Volg sen järedoiden huriden ližajogidenke (Kostrom, Unž da Vetlug). Jogiden tobj pala mülüb Kaspijan meren basseinha, vaiše erased pened joged agjan lodehes da pohjoižpäivnouzmas mülüdas Jävaldmeren basseinha. Kaikiš suremb ratud vezišt om Gor'kijan vezivaradim. Znamasižed järved oma Galičunjärv (75,4 km²) da Čuhlomanjärv (48,7 km²).

Reljef om kukhikaz. Pohjoižed Uvalad-kukkazsel'g vedase agjan pohjoižpalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Galičun da Čuhloman ülüden nimetoi taho (292 m) agjan lodehes.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18°C, vilukun kesklämuz om -12°C. Paneb sadegid 600 mm vodes.

Londuseližed varad oma palab šoidkivi, fosforitad, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked), reskvezi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Agjan Administracijan pert' Kostromas.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Sergei Sitnikov radab gubernatoran vs 2012 sulakun 28. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da viž muite varagubernatorad oma hänele abhu.

Kostroman agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Andrei Bičkov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2005 tal'vkun 29. päiväspäi nelländen strokun (koumanden strokun jäl'geten).

Radonoigendai tobmuz om Kostroman agjan Administracii. Agjan departamentad, ohjandused, inspekcijad da komitetad alištudas Administracijale.

Järgvaličendad Agjan Dumha oliba vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl. Gubernatorad valitihe sil-žo päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 65,62% änid satusenke da radab kahtenden strokun.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 667 562 ristitud[2]. Kaikutte seičemenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.

Agjas om kaks'toštkümne lidnad da 7 lidnanvuittušt žilod. El ole toižid surid lidnoid. Vl 2015 kaik om 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed (93,2%), ukrainalaižed (0,9%), totarlaižed (0,3%), toižed — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 3,5%.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kostroman agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Kostroman agjan lidnad
Bui | Čuhlom | Galič | Kologriv | Kostrom | Makarjev | Manturovo | Nei | Nereht | Soligalič | Šarj | Volgorečensk