Nencan avtonomine ümbrik

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Nencan avtonomine ümbrik
Ненецкий автономный округ (ven.)
Ненэцие автономной ӈокрук (nenc.)
Nencan avtonomižen ümbrikon flag Nencan avtonomižen ümbrikon znam
Nencan avtonomižen ümbrikon flag Nencan avtonomižen ümbrikon znam
Map of Russia - Nenets Autonomous Okrug.svg
Pälidn Nar'jan Mar
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

20-nz'

176 810 km²
5,66

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

85-nz'

43 997 ristitud (2018)
0,25 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

65-nz'

255,5 mlrd rub. (2016)
5821,6 tuh. rub.

Federaline ümbrik Lodehline
Venäman ekonomine region Pohjoine
Valdkundkel' (-keled) venäkel', nencan kel'
Gubernator - Administracijan pämez' Aleksandr Cibul'skii
(velgusentäutai)
Ümbrikon Ezitajiden Suiman ezimez' Anatolii Mändin
Gimn Nencan ümbrik, pajatam sindai!
Avtokod 83
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Nencan avtonomine ümbrik (ven.: Ненецкий автономный округ, nenc.: Ненэцие автономной ӈокрук) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho. Mugažo ümbrik om Arhangel'skan agjan palaks administrativižešti.

Ümbrikon pälidn da üks'jäine lidn om Nar'jan Mar.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkel' om venäkel'.

Nencan kel' kävutase oficialižeks nencalaižiden elämižsijiš venäkelen kartte[1].

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nencan avtonomine ümbrik om olmas vs 1929 heinkun 15. päiväspäi.

Ümbrikon Päkäskuz[2] om vahvištadud vn 1995 11. päiväl sügüz'kud Ümbrikon Ezitajiden Suiman deputatoil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nencan avtonomižen ümbrikon reljefan kart.

Ümbrikol om röunoid Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomiženke ümbrikonke pohjoižpäivnouzmas, Komin Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves, jättud Arhangel'skan agjanke suvipäivlaskmas da meredme pohjoižes. Ümbrikon randad lainištadas Jävaldmeren mered: Vauged meri päivlaskmas, Barencan da sen Pečoran mered pohjoižes, Karan meri pohjoižpäivnouzmas. Neniden meriden lähižed pened sared mülüdas ümbrikho.

Pind om 176 810 km², sidä kesken omaluižed pedroid paimendamha ottas koume nelländest, sod — 6,2%, mec — 4,8%. Arktine tundr otab territorijan tobjad palad. Igähine roug putub. Znamasižed joged oma Pečor (sen alajoksmuz da avar suhišt) ičeze ližajogidenke, Pöš, Heibidä Pedar, Korotaih, Karanjogi.

Klimat om subarktine. Heinkun keskmäine lämuz om +6 C° ümbrikon pohjoižes da +16 C° suves. Vilukun lämuz om −3 C° pohjoižes da −22 C° suvipäivnouzmas. Tal'v vedase 220..240 päiväd. Paneb sadegid 400 mm vodes mererandištol da 700 mm kontinentan südäimes.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', turbaz, metallad (vas'k, nikel', marganc, kuld, molibden), almazad, kala, reskvezi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ümbrikon Ezitajiden Suiman ištundoiden sija, gubernatoran da Administracijan pert' Nar'jan Maras.

Ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks vai Administracijan pämeheks, nene tärtused oma kohtaižed znamoičendal vs 2010 kül'mkuspäi. Aleksandr Cibul'skii radab gubernatoran velgusentäutajaks vs 2017 sügüz'kun 28. päiväspäi. Ümbrikon parlament änestab gubernatorad videks vodeks (vs 2014 tal'vkuspäi), enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator märičeb Administracijan strukturad da paneb sen valdkundmehid radnikusile. Ezmäine varagubernator da kahesa muite varagubernatorad oma hänele abhu.

Ümbrikon üks'kodine parlament om Ezitajiden Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 19 ezitajad nelläks vodeks. Anatolii Mändin radab Ezitajiden Suiman ezimeheks vs 2014 redukun 8. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Nencan avtonomižen ümbrikon Administracii. Ümbrikon departamentad, ohjandused, valdkundaližed inspekcijad da üks' komitet alištudas Administracijale.

Ezitajiden Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Kaik rahvaz oli valičenu gubernatorad sil-žo päiväl, edeline gubernator sai vägestust ezmäižel tural (76,70%).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 42 090 ristitud[3]. Kaikutte seičemenz' ristit kümnespäi om lidnalaine.

Üks'jäine lidn om ümbrikos (Nar'jan Mar), 1 lidnanvuitte žilo da 42 küläd. Vl 2010 kaik om 4 eländpunktad enamba mi 1 tuh. eläjanke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 63,3%, nencalaižed — 17,8%, komilaižed — 8,6%, ukrainalaižed — 2,3%, vaugedvenälaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 4,3%.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. О ненецком языке на территории Ненецкого автономного округа. Закон НАО от 18 марта 2013 года N 4-ОЗ (NAÜ:n №4-OZ-käskuz nencan keles Nencan avtonomižen ümbrikon territorijal. 18. keväz'ku 2013). — Docs.cntd.ru. (ven.)
  2. Nencan avtonomižen ümbrikon Päkäskusen tekst. — Constitution.garant.ru. (ven.)
  3. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]