Orenburgan agj

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Orenburgan agj
Оренбургская область
Orenburgan agjan flag Orenburgan agjan znam
Orenburgan agjan flag Orenburgan agjan znam
Map of Russia - Orenburg Oblast.svg
Pälidn Orenburg
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

29-nz'

123 702 km²
0,1

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

24-nz'

2 001 110 ristitud (2015)
16,8 rist./km²

Federaline ümbrik Volgaveren
Venäman ekonomine region Uraline
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Gubernator Jurii Berg
Ohjastusen ezimez' hän-žo
Käskusenandajan Suiman ezimez' Sergei Gračov
Avtokod 13, 113
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Orenburgan agj (ven.: Оренбургская область) om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).

Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da surembaine lidn om Orenburg-lidn.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Orenburgan agj om olmas vl 1934 tal'vkun 7. päivälpäi. Vozil 1938-1957 sen nimituz oli Čkalovan agj.

Orenburgan agjan Päkäskuz[1] om vahvištadud vl 2000 redukun 25. päiväl Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sil-žo vodel kül'mkun 20. päiväl da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke. Se vajehti enččen Päkäskusen, kudamb oli vahvištadud vl 1994 redukun 19. päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Orenburgan agjan reljefan kart.

Agjal om röunoid Kazahstananke päivnouzmas da suves (sen Kostanain, Aktoben da Päivlaskmaiž-Kazahstanan agjoidenke), Samaran agjanke päivlaskmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke lodehes, Baškortostanan Tazovaldkundanke da Čeläbinskan agjanke pohjoižes. Ühthine röunoiden piduz om 3700 km. Orenburgan agj om mererandatoi.

Pind om 123 702 km². Künttud ma otab territorijan pol't, mec otab 5%. Surembaine jogi om Ural sen Sakmar- da Ilek-ližajogidenke, mugažo Samar- da Sur' Kinel'-joged (mülüdas Volgan basseinha). Surembaine järv om Šalkar-Ega-Kar (96 km² pindal, 96 km randanpirdanke, 1 m süvütte) Kazahstananke päivnouzmaižel röunal. Surembaine ratud vezišt om Iriklinan vezivaradim (260 km² pindal).

Reljef om Suviuralan madalad mäged. Kaikiš korktemb čokkoim om Nakas-mägi (667,6 m).

Klimat om kontinentaline. Vodes paneb sadegid 450 mm lodehes da 350 mm suvipäivnouzmas.

Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, palab šoidkivi, bur hil', raudkivend, vas'k, nikel', kuld, sauvondmaterialad (mouckivi, dolomit, sauvondkivi, sauvondgips, saved, letked, gravii), fosforitad, kaliisol, mel, azbest, pol'kalližarvoižed kived, keitandsol, reskvezi, gidroenergii.

Administrativine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Orenburgan agjas om 9 lidnümbrikod (sidä kesken sauptud Komarovskii-žilo) da 35 municipališt rajonad. Rajoniš kaik om 4 lidnkundad da 566 küläkundad. Küläkundad ühtetas 1707 küläd.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nevondkundoiden pert' om Agjan gubernatoran, Käskusenandajan Suiman da Ohjastusen ištundsija Orenburgas.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Jurii Berg radab gubernatoran vs 2010 kezakun 15. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da nell' muite varagubernatorad oma hänele abhu, kaik hö oma Ohjastusen ezimehen varapämehed mugažo.

Orenburgan agjan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 47 ezitajad videks vodeks. Kümne komitetad ratas kaikenaigašti. Vaiše parlamentale sab vahvištada käskusid agjan territorijal, gubernator allekirjutab vai pördab toštkaclendha süd sel'gitaden. Sergei Gračov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 keväz'kun 24. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Orenburgan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, komitetad, inspekcijad da üks' ohjanduz alištudas Ohjastusele.

Vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl gubernatorad valitihe, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (80,28% änid) da radab kahtenden strokun. Järgvaličendad Käskusenandajha Suimha oliba vl 2011 keväz'kun 13. päiväl.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 033 072 ristitud[2]. Kaikutte kudenz' ristit kümnespäi om lidnalaine.

Agjas om kaks'toštkümne lidnad. Ei ole lidnanvuiččid žiloid. Toižed sured lidnad (enamba 80 tuh. ristitud vl 2015, surembaspäi penembha): Orsk, Novotroick da Buzuluk. Vl 2015 kaik om 16 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed (74,7%), totarlaižed (7,5%), kazahlaižed (5,9%), ukrainalaižed (2,4%), baškiralaižed (2,3%), mordvinalaižed (1,9%), čuvašalaižed (0,6%), saksalaižed (0,6%), armenijalaižed (0,5%), toižed — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 1,5%.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Orenburgan agjan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Orenburgan agjan lidnad
Abdulino | Buguruslan | Buzuluk | Gai | Jasnii | Kuvandik | Mednogorsk | Novotroick | Orenburg | Orsk | Sol'-Ileck | Soročinsk