Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik
| |||||
_-_Yamalo-Nenets_Autonomous_Okrug.svg)
| |||||
| Pälidn | Salehard | ||||
| Pind - Ühtes |
5-nz' 769 250 km² | ||||
| Eläjiden lugu - Kaik |
72-nz' 538,547 ristitud (2015) | ||||
| Regionaline KSP - Kaik, nügüdläižiš arvoiš |
7-nz' 1963,9 mlrd rub. (2016) | ||||
| Federaline ümbrik | Uraline | ||||
| Venäman ekonomine region | Päivlaskmaižen Sibirin | ||||
| Valdkundkel' (-keled) | venäkel', nencan kel', hantin kel', sel'kupan kel' | ||||
| Gubernator | sija om vakantine | ||||
| Ohjastusen pämez' | hän-žo | ||||
| Käskusenandajan Suiman ezimez' | Sergei Jamkin | ||||
| Gimn | Vauhoiden polärižiden levedusiden keskes... | ||||
| Avtokod | 89 | ||||
| Aigvöd | UTC+5 (MSK+2) | ||||
Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik (ven.: Ямало-Ненецкий автономный округ, nenc.: Ямалы-Ненэцие автономной ӈокрук) om Venälaižen Federacijan subjekt.
Se mülüb Uraližhe federaližhe ümbrikho da Tümenin agjaha.
Ümbrikon pälidn om Salehard. Se om koumanz' lidn ristitišton lugun mödhe.
Keled
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Valdkundkel' om venäkel'.
Nencan kel', hantin kel' da sel'kupan kel' voidas ottas kävutamižhe oficialižes azjantegendas Pohjoižpolen igähižiden vähäluguižiden rahvahiden järgeližiš elämižsijiš venäkelen kartte.[1]
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Jamalan Nenciden avtonomine ümbrik om olmas vs 1930 tal'vkun 10. päiväspäi.
Ümbrikon Päkäskuz[2] om vahvištadud vn 1998 27. päiväl tal'vkud ümbrikon Valdkundaližen Duman ezitajil, om allekirjutadud ümbrikon gubernatoral sen-žo voden 28. päiväl tal'vkud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon enamba pol't sijadase Pohjoižen nabakehkruden südäimes.
Ümbrikol om röunoid Krasnojarskan randanke päivnouzmas, Tümenin agjan Hantin da Mansin avtonomiženke ümbrikonke suves, Komin Tazovaldkundanke päivlaskmas da Nencan avtonomiženke ümbrikonke lodehes. Ümbrikon pohjoižed randad lainištab vilu Jävaldmeren Karan meri. Randanpird om 5100 km.
Pind om 769 250 km². Arktine tundr da igähine roug ottas territorijan tobjad palad. Znamasižed joged oma Ob', Nadim, Taz i Pur.
Reljef om tazo tobjimalaz. Polärižen Uralan mäged seištas ümbrikon päivlaskmaižel röunal. Madalad Sibirin Uvalad oma ümbrikon suviröunal.
Klimat om terav kontinentaline. Om koume vöd: Päivlaskmaižen Sibirin alangišton pohjoižpol' (taigan klimat), subarktine da arktine. Voden keskmäine lämuz om −10 C° ümbrikon pohjoižes. Tal'vel lämuz voib aletas −56 Cel'sijan gradushasai. Heinkus lämuz oleleb +30 C° kaikel territorijal. Keza vedase 100, 68 da 50 päiväd vöidme. Suvespäi pohjoižhe sadegiden (lumen tobjas palas) mär poleneb, tullein vägi lujeneb.
Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, reskvezi da kala.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks. Dmitrii Kobilkin radoi gubernatoran vs 2010 keväz'kun 16. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten, vn 2018 18. päivhäsai semendkud, sen jäl'ghe gubernatoran sija om vakantine. Ümbrikon parlamentan ezitajad änestadas gubernatorad videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe, Tümenin agjan gubernator andab kandidatoiden nimikirjutest hänele. Gubernator-žo radab Ohjastusen pämehen, hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator, seičeme muite varagubernatorad da Gubernatoran Apparat oma hänele abhu.
Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim (vodhe 2009 uhokuhusai nimitihe sidä ümbrikon Valdkundaližeks Dumaks). Kaik rahvaz valičeb sen 22 ezitajad videks vodeks. Sergei Jamkin radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 30. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om ümbrikon Ohjastuz. Ümbrikon departamentad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.
Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad vn 2015 1. päiväl redukud, edeline gubernator sai vägestust ezmäižel tural (21 än't 22:späi, 95%).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 522 904 ristitud[3]. Kaikutte videnz' ristit kudespäi om lidnalaine.
Kaik om kahesa lidnad ümbrikos da 5 lidnanvuittušt žilod. Kaikiš surembad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Uz' Urengoi i Nojabr'sk. Vl 2018 kaik om 10 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 59,7%, ukrainalaižed — 9,4%, nencalaižed — 5,7%, totarlaižed — 5,5%, hantilaižed — 1,8%, azerbaidžanlaižed — 1,8%, baškiralaižed — 1,6%, vaugedvenälaižed — 1,2%, komilaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 8,9%, rahvahuden ozutandata — 3,4%.
Erased toižed igähižed rahvahad: sel'kupalaižed — 1 988 rist. (0,38%), mansilaižed — 166 rist. (0,03%).
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Закон о родных языках коренных малочисленных народов Севера на территории Ямало-Ненецкого автономного округа (Käskuz Pohjoižpolen igähižiden vähäluguižiden rahvahiden mamankeliš Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon territorijal). — Zakon.scli.ru. (ven.)
- ↑ Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon Päkäskusen tekst. — Constitution.garant.ru. (ven.)
- ↑ Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Tobmuz
- Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon edeližen gubernatoran oficialine sait (kobilkin.ru). (ven.)
- Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon tobmuden aluzkundoiden (gubernatoran da Ohjastusen) oficialine sait (pravitelstvo.yanao.ru). (ven.) (+ anglijankel'ne känduz)
- Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon Käskusenandajan Suiman oficialine sait (zsyanao.ru). (ven.)
- Informacižed saitad
- Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon informacine sait (r89.ru). (ven.)
- Portal Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon kazvatajiden täht (yamalenkiy.ru). (ven.)
| Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lidnad | ||
| Gubkinskii | Labitnangi | Muravlenko | Nadim | Nojabr'sk | Salehard | Tarkosale | Uz' Urengoi | ||
