Salehard

Salehard
ven.: Салехард
nenec.: Сăля' харăд
hant. šuriš.: Пуӆңават
komi: Обдор
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	48,619 ristitud
Pind	84,50 km²
Pämez'	Ivan Kononenko; (uhoku 2012—)
Telefonkod	+7−34 922-xx-xxx
Avtokod	89
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Salehard (ven.: Салеха́рд, nenc.: Сăля' харăд «lidn nemel», hant.: Пуӆңават, komi: Обдор «Obin rand», tot.: Салехард) om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan pohjoižes. Se om Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz, ümbrikon koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om ümbärtud Uralanveren rajonan territorijal.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1595 kuti Obdoran lidnuz (ven.: Обдорский острог). Vl 1807 heittihe lidnusen seinid, i Obdorsk kändihe muite žiloks. Vl 1930 panihe žilod Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon keskuseks. Udesnimihihe Salehardaks vl 1933, sai lidnan statusad vn 1938 27. päiväl kül'mkud.

Salehard šingotase kalakonservkombinatal^[1], jogi- i merilaivišton bazaks i agrotehmižel, mugažo kuldansamižen i geologijan edheotandoiden päfaterad sijadasoiš lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase Polui-jogen oiktal randal (ven.: Полу́й 369 km pitte), läz Poluin ühthejoksmust Obinjogenke, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 1940 km suvipäivlaskmha orhal vai 4200 km avtotedme Uden Urengoin kal't. Lähembaine Labitnangi-raudtestancii da lidn om Obin vastrandal, 16 kilometras Salehardaspäi orhal lodeheze, ühtenzoittas lidnanke ehtatimel kezaaigan i tal'vtel jädme. Pohjoižen nabapirdan pala om lidnanpirdan südäimes.

Klimat om subarktine venon röunal. Voden keskmäine lämuz om −5,1 C°. kezakun-elokun lämuz +10..+15 C°, tal'vkun-uhokun −20..−23 C°. Ekstremumad oma −53,7 C° i +32,9 C°. Paneb sadegid 475 mm vodes, enamba kezakus-elokus (57..67 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (21..28 mm kus). Polärine päiv Salehardas vedase 31 päivest voden aigan, kezakun 7. päiväspäi heinkun 7. päivhäsai. Sen aigan päiväižen üläpala ei laskte taivhanröunan taga, i ei oleskele polärišt öd lidnas.

Pel'vož-žilo (287 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Salehardan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1 017,68 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 544 ristitud, lidnümbrikon — 42 845 ristitud. Kaik 48 507 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50 976 eläjad vl 2020.

Rahvahad (enamba 0,6 % vl 2010): venälaižed — 61,3 %, totarlaižed — 8,5 %, ukrainalaižed — 5,8 %, hantilaižed — 3,1 %, nencalaižed — 2,8 %, komi-ziränilaižed — 2,6 %, kirgizlaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,8 %, vaugedvenälaižed — 0,7 %, kumikad — 0,6 %, čuvašalaižed — 0,6 %, baškiralaižed — 0,6 %, toižed rahvahad — 5,8 %, rahvahuden ozutandata — 5,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid^[2] oma saudud i avaitud lidnas: phh. Pedroin da Pauloin kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 1883−1894), järed Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (letihe vll 2012−2022), puine Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen puine jumalanpert' (2007) muzejas, ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' (2015) ph. Lukan kodijumalanpert' (2016) läžundkodiš, ph. Vladimiran časoun' (1994). Baptizman «Vefil'»-jumalanpert' radab. Islaman pühäpert' om saudud vl 2000.

Jamalan äiprofil'ne kolledž^[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. Enzne Jamalan polärine agroekonomine tehnikum^[4] om mülütadud sihe kolledžha vn 2023 heinkuspäi.

Galerei[vajehta | vajehtada lähte]

Lidnan administracijan sauvuz (2013)
Obin i Uralmägiden nägu lidnaspäi
Phh. Pedroin da Pauloin kafedraline päjumalanpert', vn 2012 nägu
Lidnan «Nurd-Kamal»-mečet', vn 2013 nägu
«Jamalneftegaz»-edheotandan päfater («LUKOIL»-kompanijan pala) vl 2015
«Jamal»-aviakompanijan päfater i «Ob'»-adivpert' vl 2015
Muzei da ozutelendkeskuz I. Šemanovskijan nimed (2015)
Čomamahtoiden škol
Nacionaline kirjišt Jamal-sildan Fakel-restorananke sildan härgan päl tagamal. Sild om saudud Šaitank-joges päliči
Ümbrikon rahvahiden kul'turoiden keskuz (ezimal) i ümbrikon administracijan sauvuz (vižžiruine, 2015)
Jogivaldmad (2013)
Salehard-lendimportan sauvused vl 2012

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

↑ Salehardan kombinatan sait (yamalproduct.com). (ven.) (angl.) (saks.)
↑ Salehardan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Jamalan äiprofil'žen kolledžan sait (ymk.yanao.ru). (ven.)
↑ Jamalan polärižen agroekonomižen tehnikuman sait (ypat-salekhard.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]

Salehard Vikiaitas

	Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lidnad
	Gubkinskii \| Labitnangi \| Muravlenko \| Nadim \| Nojabr'sk \| Salehard \| Tarkosale \| Uz' Urengoi

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Salehardan kombinatan sait (yamalproduct.com). (ven.) (angl.) (saks.)

[2] Salehardan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[3] Jamalan äiprofil'žen kolledžan sait (ymk.yanao.ru). (ven.)

[4] Jamalan polärižen agroekonomižen tehnikuman sait (ypat-salekhard.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]