Salehard

Vikipedii
Salehard
ven.: Салехард
nenec.: Сăля' харăд
hant. šuriš.: Пуӆңават
komi: Обдор
 Lidnanznam
Coat of Arms of Salekhard (Yamal Nenetsia).png
 Flag
Flag of Salekhard (Yamal Nenetsia).svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 48,507 ristitud
Pind 84,50 km²
Salehard ven.: Салехард nenec.: Сăля' харăд hant. šuriš.: Пуӆңават komi: Обдор
Pämez' Ivan Kononenko
(uhoku 2012—)
Telefonkod +7−34 922-xx-xxx
Avtokod 89
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Salehard (ven. i tot.: Салехард, nenc.: Сăля' харăд «lidn nemel», hant.: Пуӆңават, komi: Обдор «Obin rand») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan pohjoižes. Se om Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz, ümbrikon koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om ümbärtud Uralanveren rajonan territorijal.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1595 kuti Obdoran lidnuz (ven.: Обдорский острог). Vl 1807 heittihe lidnusen seinid, i Obdorsk kändihe muite žiloks. Vl 1930 panihe žilod Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon keskuseks. Udesnimihihe Salehardaks vl 1933, sai lidnan statusad vn 1938 27. päiväl kül'mkud.

Lidn šingotase kalakonservkombinatal, jogi- i merilaivišton bazaks i agrotehmižel, mugažo kuldansamižen i geologijan edheotandoiden päfaterad sijadasoiš Salehardas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Polui-jogen oiktal randal, läz Poluin ühthejoksmust Obinjogenke, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 1940 km suvipäivlaskmha orhal vai 4200 km avtotedme Uden Urengoin kal't. Lähembaine Labitnangi-raudtestancii da lidn om Obin vastrandal, 16 kilometras Salehardaspäi orhal lodeheze, ühtenzoittas lidnanke ehtatimel kezaaigan i tal'vtel jädme. Pohjoižen nabapirdan pala om lidnanpirdan südäimes.

Voden keskmäine lämuz om −5,7 C°. Heinkun lämuz +15 C°, vilukun i uhokun — −23 C°. Paneb sadegid 450 mm vodes, enamba kezakus-elokus. Polärine päiv Salehardas vedase 31 päivest voden aigan, kezakun 7. päiväspäi heinkun 7. päivhäsai. Sen aigan päiväižen üläpala ei laskte taivhanröunan taga, i ei oleskele polärišt öd lidnas.

Pel'vož-žilo (287 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Salehardan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1 017,68 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 544 ristitud, lidnümbrikon — 42 845 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Pedroin da Pauloin päjumalanpert' (om saudud vll 1883−1894), puine Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen puine pühäpert' (2007), Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' (2015) i Vladimiran časoun' (1994) oma olmas lidnas, järed Spasan Toižetamižen päjumalanpert' om sauvomas vspäi 2013. Sen ližaks, baptizman «Vefil'»-jumalanpert' radab, i islaman pühäpert' om saudud vl 2000.

Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010): venälaižed — 61,3%, totarlaižed — 8,5%, ukrainalaižed — 5,8%, hantilaižed — 3,1%, nencalaižed — 2,8%, komi-ziränilaižed — 2,6%, kirgizlaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,7%, kumikad — 0,6%, čuvašalaižed — 0,6%, baškiralaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 5,8%, rahvahuden ozutandata — 5,8%.

Jamalan polärine agroekonomine tehnikum i Jamalan äiprofil'ne kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lidnad
Gubkinskii | Labitnangi | Muravlenko | Nadim | Nojabr'sk | Salehard | Tarkosale | Uz' Urengoi


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež