Kurgan
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021-01-01) | 309,285 ristitud |
Pind | 393 km² |
Pämez' | Jelena Sitnikova (semendku 2021—, Елена Ситникова) |
Telefonkod | +7−3522-xxx-xxx |
Avtokod | 45 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Kurgan (ven.: Курган [kʊrˈgan]) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Kurganan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Lidn om znamasine ekonomine, tedoline da kul'turine keskuz, järed transportsol'm.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1679 kuti Carin Lidnuz (ven.: Царёво Городище). Vspäi 1738 nimitihe Kurganan slabadaks (ven. Курганская слобода). Se sai lidnan statusad vl 1782 nügüdläiženke nimenke. Raudte tuli lidnha Čeläbinskaspäi vl 1892 kuti Transsiban pala.
Kurgan šingotase transportižel mašiništonsauvomižel (avtobusad, tesauvondan avtod, jaugvägiden toraavtod, lumisoavtod, konvejerlent), sauvondmaterialiden tegimil (elektrotehnine mašiništ, metalližed sildkonstrukcijad), zell'fabrikoil i sömtegimištol (leib, liha, maid, olud, kon'jak, südäiveded, kuiv sep).
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Uralmägiden taga, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tobol-jogen randoil (Irtišan bassein), hural pohjoižel randal tobjimalaz. Om penid järvid — Tobolan johtoid. Matkad Moskvhasai om 1973 km päivlaskmha orhal vai 2373 km raudtedme. Lähembaine lidn om Kurtamiš 80 km suvipäivlaskmha orhal vai 90 km avtotedme. «Irtiš»-avtote (R-254) ümbärdab lidnad pohjoižespäi.
Kurgan om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 333 606 ristitud, 318 045 eläjid oli vl 2018. Kaikiš suremb ristitišt oli 367 200 eläjad vl 1999. Läz 360 tuhad ristituid elihe ezilidnoidenke vl 2017.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 91,4%, ukrainalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, kazahlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 4,6%.
Lidnan edeližed pämehed oma Sergei Rudenko (sügüz'ku 2014 — keväz'ku 2019) i Andrei Potapov (sulaku 2019 — semendku 2021).
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte ühtenzoitab Čeläbinskanke, Jekaterinburganke i Omskanke, mugažo Petropavlovskanke (Kazahstan). Voib sadas oiktal avtotel nenihe-žo lidnoihesai i Tümenihesai. Rahvahidenkeskeine civiline Kurgan-lendimport[1] (KRO) radab lidnan päivnouzmaiženno röunanno, tehtas passažirreisid Moskvhasai i jügureisid.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Maksim Fadejev (sünd. 1968) — Venäman muzikprodüser, muzikankirjutai i pajatai.
- Jurii Gal'cev (sünd. 1961) — Venäman akt'or, parodijan artist.
- Julija Savičeva (sünd. 1987) — Venäman estradan pajatai, aktris.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kurgan Vikiaitas |
Kurganan agjan lidnad | ||
Dalmatovo | Kataisk | Kurgan | Kurtamiš | Makušino | Petuhovo | Šadrinsk | Ščučje | Šumih | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||