Kurgan

Kurgan
Курган
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	302,354 ristitud
Pind	393,03 km²
Pämez'	Anton Naumenko; (semendku 2024—)
Telefonkod	+7−3522-xxx-xxx
Avtokod	45
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Kurgan (ven.: Курган [kʊrˈgan]) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Kurganan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Lidn om znamasine regionaline ekonomine, tedoline da kul'turine keskuz, järed transportsol'm.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1679 kuti Carin Lidnuz (ven.: Царёво Городище). Vspäi 1738 nimitihe Kurganan slabadaks (ven. Курганская слобода). Se sai lidnan statusad vl 1782 nügüdläiženke nimenke. Raudte tuli lidnha Čeläbinskaspäi vl 1892 kuti Transsiban pala.

Kurgan šingotase transportižel mašiništonsauvomižel (avtobusad, tesauvondan avtod, jaugvägiden toraavtod, lumisoavtod, konvejerlent), sauvondmaterialiden tegimil (elektrotehnine mašiništ, metalližed sildkonstrukcijad), zell'fabrikoil i sömtegimištol (leib, liha, maid, olud, kon'jak, südäiveded, kuiv sep).

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Uralmägiden taga, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tobol-jogen randoil (Irtišan bassein), hural pohjoižel randal tobjimalaz. Om penid järvid — Tobolan johtoid. Kurgan om ümbärtud Ketovon ümbrikon territorijal läz kaikiš polišpäi.

Matkad Moskvhasai om 1973 km päivlaskmha orhal vai 2373 km raudtedme. Lähembaine lidn om Kurtamiš kahesakümnes kilometras suvipäivlaskmha orhal vai 90 km avtotedme. «Irtiš»-avtote (R-254) ümbärdab lidnad pohjoižespäi.

Klimat om ven kontinentaline kuivahk teravan kontinentaližen röunal. Uralmäged telustadas nepsoiden il'mmassoiden ličendale. Voden keskmäine lämuz om +2,9 C°, kezakun-elokun +17,4..+19,7 C°, tal'vkun-uhokun −12,9..−15,5 C°. Ekstremumad oma −47,9 C° (viluku, uhoku) i +41,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +8,0 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše. Paneb sadegid 391 mm vodes, enamba kezakus-elokus (51..61 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (14..22 mm kus). Sadegiden lugumär voib vajehtadas lujas kuidme (tal'vel-ki) i vozidme.

Tobmuz

Kurgan om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Vll 1962−1980 lidn oli jagadud kahteks rajonaks, vhesai 1991 — koumeks, sid' jagand rajonikš oli tühjitadud.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2019 sulakud oli Duman ezimez'. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Jelena Sitnikova (Елена Ситникова, semendku 2021 — viluku 2024), Andrei Potapov (sügüz'ku 2016 — semendku 2021). Lidnan Duman ezimez' om Igor' Prozorov vn 2019 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Sergei Rudenko (sügüz'ku 2014 — keväz'ku 2019).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 333 606 ristitud, vn 2021 — 310 911 ristitud. Kaik 322 042 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 367 200 eläjad vl 1999. Läz 360 tuhad ristituid elihe ezilidnoidenke vl 2017.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 91,4 %, ukrainalaižed — 0,8 %, totarlaižed — 0,5 %, kazahlaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 4,6 %.

Üläopendusen aluzkundad oma Kurganan valdkundaline universitet^[1], Kurganan valdkundaline maižanduzakademii, Kurganan Venäman FSB:n röunmaiden institut, Kurganan raudtetransportan institut, Venäman valdkundaližen radnikoičendan aluzkundoiden (Moskv) kaks' filialad.

Transport

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte ühtenzoitab Čeläbinskanke, Jekaterinburganke i Omskanke, mugažo Petropavlovskanke (Kazahstan). Voib sadas oiktal avtotel nenihe-žo lidnoihesai i Tümenihesai.

Rahvahidenkeskeine civiline Kurgan-lendimport^[2] (KRO) radab lidnan päivnouzmaiženno röunanno. Tehtas passažirreisid Moskvhasai i jügureisid.

Galerei

Lidnan Duman i Administracijan pert' Leninan torgul (2012)
Ph. Aleksandr Nevalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2020 nägu
«Kurganmašzavod» vl 2012 (jaugvägiden toraavtod)
Kurganan valdkundaline universitet (2014)
Nacionaline medicinine travmatologijan i ortopedijan tedoiduzkeskuz G.A. Ilizarov-akademikan nimed (2011)
Kurganan dramteatr (2011)
Kurganan agjan filarmonii (2011)
Sportkompleks V.F. Gorbenkon nimed (2010)
Kurgan-lendimportan sauvuz vl 2014
Kurgan-päraudtestancii i sen vedimdepo vl 2011

Tetabad sündnuded

Maksim Fadejev (sünd. 1968) — Venäman muzikprodüser, muzikankirjutai i pajatai.
Jurii Gal'cev (sünd. 1961) — Venäman akt'or, parodijan artist.
Julija Savičeva (sünd. 1987) — Venäman estradan pajatai, aktris.

Homaičendad

↑ Kurganan valdkundaližen universitetan sait (kgsu.ru). (ven.) (angl.)
↑ Kurgan-lendimportan sait (airkurgan.ru). (ven.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden aluzkundoiden sait (kurgan-city.ru). (ven.)

Kurgan Vikiaitas

	Kurganan agjan lidnad
	Dalmatovo \| Kataisk \| Kurgan \| Kurtamiš \| Makušino \| Petuhovo \| Šadrinsk \| Ščučje \| Šumih

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Kurganan valdkundaližen universitetan sait (kgsu.ru). (ven.) (angl.)

[2] Kurgan-lendimportan sait (airkurgan.ru). (ven.)

[1]

[2]