Kazahlaižed

Vikipedii-späi
Kazahlaižed jurtan südäimes, 1911/1914

Kazahlaižed (kazahan kelel: қазақтар/qazaqtar/قازاقتار, üks'lugu: қазақ [qɑzɑq]) — üks' türkižiš rahvahišpäi. Ičeze nimituz kändase kuti «kalaidai», «ozaitelemižiden ecii».

Rahvahan lugumär[vajehta | vajehtada tekst]

Lugumär om läz 18 mln ristituid (2018). Kazahlaižiden enambuz eläb Kazahstanas, 12,5 mln rist. (67,5% ristitištos, 2019), sid' Kitaiš (1,6 mln vl 2010), Uzbekistanas (0,8 mln vl 2017), Venämas (647,7 tuh. vl 2010) i Mongolijas (101,5 tuh. vl 2010).

Kazahlaižiden pala Kazahstanan rajonidme vn 2022 augotišes:      10−19%      20−29%      30−39%      40−49%      50−59%      60−69%      70−79%      80−89%      enamba 90%

Etnogenez[vajehta | vajehtada tekst]

Nügüdläižen rahvahan etnogenez tegihe 13.-15. voz'sadoil päpaloin genetikan tedoidusiden mödhe, Kuldaižen ordan olendan aigan. Siš-žo aigaspäi islam vajehti tengrizmad uskondaks.

Erištadas 50 olijad sured heimod, ühtenzoittas heid koumhe «žuz:ha»: Vanhemb suvipäivnouzmas (kaz.: Ұлы Жүз, 12 heimod), Keskmäine keskuses i päivnouzmas (Орта жүз, 7 heimod) i Noremb päivlaskmas (Кіші жүз, 29 heimod koumes joukus). Tetas koume heimod erazvuiččenke todištadud augotižlibundanke, niišpäi kaks' ei mülügoi žuzoiden klassifikacijha: tore Mongolijaspäi, Čingishanan aigaspäi; hodža Lähižes Päivnouzmaspäi, Arabijan missioneroiden jäl'gnikad; arginad (Keskmäine žuz) Iranan mägištolpäi. Kaik heimod pagištas ühtel kelel, 11 mln ristitud tezihe kazahan kel't vl 2012.

Organizacijad[vajehta | vajehtada tekst]

Kazahlaižiden Ezmäine mail'man kurultai (suim) mäni Almatiš vl 1992 (28. sügüz'ku — 4. reduku), kus sädihe Kazahlaižiden Mail'man associacijad (kaz.: Дүниежүзі қазақтарының қауымдастығы). Kurultai oleskeleb kaikuččel videl vodel.

Repatriacijan program om vahvištadud da radab Kazahstanas ripmatomuden sandan aigaspäi vl 1991. Enamba 580 tuhad kazahlaižid sirdi Uzbekistanaspäi programan mödhe.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]