Šadrinsk

Šadrinsk
Шадринск
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	67,067 ristitud
Pind	171,53 km²
Pämez'	Anton Mokan; (sulaku 2021—)
Telefonkod	+7−35 253-xx-xxx
Avtokod	45
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Šadrinsk (ven.: Ша́дринск) om Venäman lidn da lidnümbrik Kurganan agjan lodehes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, mugažo om Šadrinskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.

Istorii

Jurii Malečkin (Juška Solovei «sadakelič») pani slabadan da lidnusen alust Šadrinskan parččoman sijas kuti Šadrinskai-slabad (ven.: Шадринская слобода) vl 1662. Se sai lidnan statusad vl 1712 Arhangel'skii Šadrinskii-lidneihut-nimenke, mugažo Maloarhangel'sk. Vl 1733 lämoipalo mureni lidnad. Vspäi 1737 om nügüdläiženke nimenke. Vll 1737−1744 oli Isetin agjan keskuseks, vspäi 1781 om makundan lidnan statusanke. Vn 1941 semendkuspäi alištub agjan tobmudele oikti (vn 1943 uhokuhusai Kurganan agjan territorii mülüi Čeläbinskan agjaha).

Šadrinsk šingotase avtoradiatoriden tegimel, pressformiden tegimel i valamižtegimel, sauvondmaterialiden tehmižel (metalližkonstrukcijad, raudbetontegesed, elektrodad), sömtegimištol (maidkonservkombinat, oludentegim, leibproduktoiden kombinat, konditerine edheotand), pakuitesen edheotandoil, mebel'fabrikal, vedimiden kohenduzedheotandal i proppantan tehmižel samha kivivoid.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Iset'-jogen muugotil randoil (Tobolan hura ližajogi), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kurganhasai om 127 km suvipäivnouzmha orhal, 147 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Dalmatovo vižkümnes kilometras lodeheze kaikil teil. Šadrinsk-päraudtestancii radab vspäi 1913.

Tobmuz

Šadrinsk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeližed lidnan pämehed oma Lüdmila Novikova (semendku 2014 — sügüz'ku 2019) i Viktor Jermiškin (reduku 2019 — sulaku 2021).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 77 756 ristitud, vn 2021 — 68 609 ristitud. Kaik 75 623 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 86..88 tuh. eläjid vll 1986−2001 (88 500 rist. vl 1997).

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid^[1] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (om sätud vll 1793−1796), Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (1777), nell' jumalanpertid i kodijumalanpert'. Niiden ližaks viž jumalanpertid i koume časounäd ei ole kaičenus. Baptizman pühäpert' om saudud. Islaman pämečet' om avaitud vn 2017 vilukuspäi.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks'kümne viž nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 2..10, 14..18, 21..27, 30, 33, 35, 36), seičeme keskškolad (nomer 2, 4, 8, 10, 13, 15, 20), licei nomer 1, gimnazii nomer 9, Šadrinskan kadetškol-internat, avoin (aterjoiden) škol nomer 7, specialine (korrekcine) škol-internat nomer 11, kaks' školad-internatad (nomer 12 i 16), laps'aigan da nor'aigan «Ritm»-pert', muzikškol T. V. Bobrovan nimed, čomamahtoine škol F. A. Bronnikovan nimed, lidnan lapsiden da norišton sportškol.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Uralantagaine fizkul'turan da tervhuden kolledž^[2], Šadrinskan politehnine^[3], finansiž-ekonomine kolledž^[4], kooperativine torguindekonomine tehnikum, Šadrinskan valdkundaline pedagogine universitet^[5], Kurganan bazižen medkolledžan^[6] Šadrinskan filial (ende Šadrinskan medkolledž).