Mine sisu juurde

Šadrinsk

Vikipedii-späi
Šadrinsk
Шадринск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 74,652 ristitud
Pind 171,53 km²
Šadrinsk Шадринск
Pämez' Anton Mokan
(sulaku 2021—)
Telefonkod +7−35 253-xx-xxx
Avtokod 45
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Šadrinsk (ven.: Ша́дринск) om Venäman lidn da lidnümbrik Kurganan agjan lodehes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, mugažo Šadrinskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Jurii Malečkin (Juška Solovei «sadakelič») pani slabadan da lidnusen alust Šadrinskan parččoman sijas kuti Šadrinskai-slabad (ven.: Шадринская слобода) vl 1662. Se sai lidnan statusad vl 1712 Arhangel'skii Šadrinskii-lidneihut-nimenke, mugažo Maloarhangel'sk. Vl 1733 lämoipalo mureni lidnad. Vspäi 1737 om nügüdläiženke nimenke. Vll 1737−1744 oli Isetin agjan keskuseks, vspäi 1781 om makundan lidnan statusanke. Vn 1941 semendkuspäi alištub agjan tobmudele oikti (vn 1943 uhokuhusai Kurganan agjan territorii mülüi Čeläbinskan agjaha).

Šadrinsk šingotase avtoradiatoriden tegimel, pressformiden tegimel i valamižtegimel, sauvondmaterialiden tehmižel (metalližkonstrukcijad, raudbetontegesed, elektrodad), sömtegimištol (maidkonservkombinat, oludtegim, leibproduktoiden kombinat, konditerine edheotand), pakuitesen edheotandoil, mebel'fabrikal, vedimiden kohenduzedheotandal i proppantan tehmižel samha kivivoid.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Iset'-jogen muugotil randoil (Tobolan hura ližajogi), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kurganhasai om 127 km suvipäivnouzmha orhal, 147 km avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Dalmatovo 50 km lodeheze kaikil teil.

Šadrinsk-päraudtestancii radab vspäi 1913.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Šadrinsk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeližed lidnan pämehed oma Lüdmila Novikova (semendku 2014 — sügüz'ku 2019) i Viktor Jermiškin (reduku 2019 — sulaku 2021).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 77 756 ristitud. Kaik 75 623 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 86..88 tuh. eläjid vll 1986−2001 (88 500 rist. vl 1997).

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (om sätud vll 1793−1796), Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (1777), nell' jumalanpertid i kodijumalanpert'. Niiden ližaks viž jumalanpertid i koume časounäd ei ole kaičenus. Baptizman pühäpert' i islaman pämečet' oma avaitud.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Uralantagaine fizkul'turan da tervhuden kolledž[2], Šadrinskan politehnine[3], medicinine i finansiž-ekonomine kolledžad, proftehnologijoiden i kooperativine tehnikumad, Šadrinskan valdkundaline pedagogine universitet[4].

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Šadrinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Uralantagaižen fizkul'turan da tervhuden kolledžan sait (zkfkz.ru). (ven.)
  3. Šadrinskan politehnižen kolledžan sait (shpk45.ru). (ven.)
  4. Šadrinskan valdkundaližen pedagogižen universitetan sait (shgpi.edu.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Kurganan agjan lidnad
Dalmatovo | Kataisk | Kurgan | Kurtamiš | Makušino | Petuhovo | Šadrinsk | Ščučje | Šumih