Smolensk
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020) | 325,495 ristitud |
Pind | 166,35 km² |
![]() | |
Pämez' | Andrei Borisov (keväz'ku 2019—) |
Telefonkod | +7−4812-xxx-xxx |
Avtokod | 67 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Smolensk (ven.: Смоле́нск) om lidn da lidnümbrik Venäman i agjan päivlaskmas. Se om Smolenskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, järed raudtesol'm, vägilidn vspäi 1985. Lidn om olmas Smolenskan rajonan administrativižen keskusen mugažo (ei mülü rajonha), om ümbärtud sen territorijal.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 863 eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ustügan aigkirjas kuti järed lidn — krivičuiden heimoiden keskuz. Vl 882 Oleg Endustai anasti lidnad da mülüti sidä Kijevan Venähä.
Vozil 1127−1387 Smolensk oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks.
Smolensk šingotase transportižen mašiništonsauvomižen edheotandoil (SM-lendimed[1], agregatad jüguavtoiden täht), mašiništonsauvomižel (gazmäričimed, tömašinad ümbriradamha metallad painuden al), brill'jantoiden tehmižen järedal «Kristall»-kompanijal[2], elektrotehnikal pästandal, sömtegimišton sarakol (maid i sagud, leib i makaronad, liha- i kalaproduktad), mugažo trikotažanfabrik, laboratorižen mašiništon edheotand i painuzkombinat ratas.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn seižub Dnepranjogen üläjoksmusen muugotil kukhikahil randoil. Istorižen keskusen korktuz om 242 metrad, se sijadase Dnepran hural randal (suvipol'). Korktusiden erinend sase 90 metrhasai lidnan röunoiš. Matkad Moskvhasai om 378 kilometrad orhal suvipäivlaskmha, avtotedme — 410 km, Vaugedvenäman röunhasai — 65 km päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vaugedvenämas: Mogilöv 150 km suvipäivlaskmha orhal, Orš 120 km päivlaskmha M1-avtotedme i Vitebsk 135 km lodeheze avtotedme.
Smolensk jagase koumeks administrativižeks rajonaks, käskusenandai tobmuz om ühthine. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 326 861 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 356 tuhad eläjid vl 1997. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 329 853 eläjad.
Uskojiden tulendad da kundad (kaik — 63): ortodoksine hristanuskond — 22 tulendad i kaks' jumalankodid, protestantizm — 23 kundad, judaizm — ühesa kundad, induizm — kaks' kundad, katoline — üks' tulend, lüteranine — üks' kund, vanhuskolaižed — üks' kund, buddizman keskuz i islamanuskojiden organizacii.
Lidnan Nevondkundan deputatad valitas merad. Edeline lidnan pämez' (mer) om Vladimir Sovarenko (tal'vku 2016 — tal'vku 2018).
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Kaik koume sildad om saudud Dnepras päliči. Viž avtoted om letud ristikoičemha raudted erižil tazopindoil lidnan territorijal.
Ei ole civilišt lendimportad lidnas matknikoiden täht, lähembaine Venäman mugoine sijadase Bränskas 220 km suvipäivnouzmha. Vaiše sodalendimport (Smolensk-Pohjoine) da aeroport sportaviacijan täht (Smolensk-Suvine) oma olmas lidnan ümbrištos.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Smolenskan aviategimen sait (smaz.ru). (ven.)
- ↑ Juvelirižen «Kristall»-ühtelmasen sait (kristallsmolensk.ru). (ven.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Lidnan Nevondkundan oficialine sait (smolsovet.ru). (ven.)
- Lidnan administracijan oficialine sait (smoladmin.ru). (ven.)
Smolensk Vikiaitas |
Smolenskan agjan lidnad | ||
Demidov | Desnogorsk | Dorogobuž | Duhovščin | Gagarin | Jarcevo | Jel'n' | Počinok | Roslavl' | Rudn' | Safonovo | Sičovk | Smolensk | Veliž | Väz'm | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||