Mine sisu juurde

Smolensk

Vikipedii-späi
Smolensk
Смоленск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 312,896 ristitud
Pind 166,35 km²
Smolensk Смоленск
Pämez' Aleksandr Novikov
(kezaku 2023—)
Telefonkod +7−4812-xxx-xxx
Avtokod 67
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Smolensk (ven.: Смоле́нск) om lidn da lidnümbrik Venäman i agjan päivlaskmas. Se om Smolenskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, järed raudtesol'm, vägilidn vspäi 1985. Lidn om olmas Smolenskan rajonan administrativižen keskusen mugažo (ei mülü rajonha), om ümbärtud sen territorijal.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 863 eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ustügan aigkirjas kuti järed lidn — krivičuiden heimoiden keskuz. Vl 882 Oleg Endustai anasti lidnad da mülüti sidä Kijevan Venähä.

Vozil 1127−1387 Smolensk oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks.

Smolensk šingotase transportižen mašiništonsauvomižen edheotandoil (SM-lendimed[1], agregatad jüguavtoiden täht), mašiništonsauvomižel (gazmäričimed, tömašinad ümbriradamha metallad painuden al), brill'jantoiden tehmižen järedal «Kristall»-kompanijal[2], elektrotehnikal pästandal, sömtegimišton sarakol (maid i sagud, leib i makaronad, liha- i kalaproduktad), mugažo trikotažanfabrik, laboratorižen mašiništon edheotand i painuzkombinat ratas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Smolenskan administrativižed rajonad vspäi 1979:
1. Dneprantagaine rajon
2. Leninan rajon
3. Tegimišton rajon

Lidn seižub Dnepranjogen üläjoksmusen muugotil kukhikahil randoil. Istorižen keskusen korktuz om 242 metrad ü.m.t., se sijadase Dnepran hural randal (suvipol'). Korktusiden erinend sase 90 metrhasai lidnan röunoiš. Matkad Moskvhasai om 378 kilometrad orhal suvipäivlaskmha, avtotedme — 410 km, Vaugedvenäman röunhasai — 65 km päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vaugedvenämas: Mogilöv 150 km suvipäivlaskmha orhal, Orš 120 km päivlaskmha M1-avtotedme i Vitebsk 135 km lodeheze avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline, Atlantižen valdmeren valatoitandanke. Voden keskmäine lämuz om +5,4 C°, kezakun-elokun +16..+18 C°, tal'vkun-uhokun −5..−6 C°. Ekstremumad oma −41 C° i +37,2 C°. Paneb sadegid 738 mm vodes, enamba kezakus-elokus (85..90 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (38..42 mm kus).

Smolensk jagase koumeks administrativižeks rajonaks, käskusenandai tobmuz om ühthine. Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 326 861 ristitud. Kaik 329 853 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 356 tuhad eläjid vl 1997.

Uskojiden tulendad da kundad (kaik — 63): ortodoksine hristanuskond — 22 tulendad i kaks' jumalankodid, protestantizm — 23 kundad, judaizm — ühesa kundad, induizm — kaks' kundad, katoline — üks' tulend, lüteranine — üks' kund, vanhuskolaižed — üks' kund, buddizman keskuz i islamanuskojiden organizacii.

Lidnan Nevondkundan deputatad valitas merad. Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Andrei Borisov (keväz'ku 2019 — kezaku 2023), Vladimir Sovarenko (tal'vku 2016 — tal'vku 2018).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Kaik koume sildad om saudud Dnepras päliči. Viž avtoted om letud ristikoičemha raudted erižil tazopindoil lidnan territorijal.

Ei ole civilišt lendimportad lidnas matknikoiden täht, lähembaine Venäman mugoine sijadase Bränskas 220 km suvipäivnouzmha. Vaiše sodalendimport (Smolensk-Pohjoine) da aeroport sportaviacijan täht (Smolensk-Suvine) oma olmas lidnan ümbrištos.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Smolenskan aviategimen sait (smaz.ru). (ven.)
  2. Juvelirižen «Kristall»-ühtelmasen sait (kristallsmolensk.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Smolenskan agjan lidnad
Demidov | Desnogorsk | Dorogobuž | Duhovščin | Gagarin | Jarcevo | Jel'n' | Počinok | Roslavl' | Rudn' | Safonovo | Sičovk | Smolensk | Veliž | Väz'm


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež