Suvisahalinsk
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2018) | 198,973 ristitud |
Pind | 164,66 km² |
![]() | |
Pämez' | Sergei Nadsadin (sügüz'ku 2014—) |
Telefonkod | +7−4242-xxx-xxx |
Avtokod | 65 |
Aigvö | UTC+11 (MSK+8) |
Suvisahalinsk (ven.: Южно-Сахалинск, japon.: ユジノサハリンスク Judzinosaharinsku) om lidn da lidnümbrik Venäman päivnouzmas. Se om Sahalinan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1882 kuti Vladimirovk-külä (ven.: село Владимировка) elänzoitmaha tahod oigetud küksushe da katargha mehil. Vspäi 1905 se oli nimitadud Tojohar-žiloks japonižen vägitungendan jäl'ghe. Žilo sai lidnan statusad vl 1915, i vodhe 1946 kezakun 4. päivhäsai Tojohar-lidn oli (japon.: 豊原市 Tojohara-si). Sid' nimitihe nevondkundališt lidnad udes, geografižen sijadusen mödhe.
Suvisahalinsk šingotase sömtegimišton edheotandoil i elektroenergetikal, om sauvondmaterialiden tegimid. Agjan kalanpüdandan, kivivoin da gazan samižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Suvisahalinskas.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Sahalin-saren suves, 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Mägisel'g levineb päivnouzmpolehe lidnaspäi. Matkad Moskvhasai om 6680 km orhal (lendimel leten) vai 9400 km tedme. Voib olda 8-ballaižid manrehkaidusid magnitudan mödhe.
Suvisahalinsk om mererandpoleta, no meri om läz kaikihe polihe: 40 km pohjoižhe (Ohotskan meri, Dolinsk-lidn), 25 km päivnouzmha (Ohotskan meri), 20 km suvhe (Ohotskan meren Anivan laht, Aniv- i Korsakov-lidnad), 50 km päivlaskmha (Japonijan meren Tataran sal'm da Holmsk-lidn).
Kümne küläd mülüdas lidnümbrikho Suvisahalinskan ližaks. Lidnümbrikon pind om 905 km².
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 181 728 ristitud, lidnümbrikon — 189 010 ristitud, agjan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2018 206 140 ristitud elädas lidnümbrikos, 315 tuh. eläjid om lidnaglomeracijas.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
Raštvoiden kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond) i sodaparad Vägestusen päiväl, vn 2019 nägu
Riman katoline jumalanpert', vn 2014 nägu
ExxonMobil-korporacijan «Exxon neftegas»-tütärkompanijan kontor vl 2011
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Lidnan Duman oficialine sait (duma-ys.ru). (ven.)
- Lidnan administracijan oficialine sait (yuzhno-sakh.ru). (ven.)
Suvisahalinsk Vikiaitas |
Sahalinan agjan lidnad | ||
Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||