Mine sisu juurde

Suvisahalinsk

Vikipedii-späi
Suvisahalinsk
Южно-Сахалинск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 180,467 ristitud
Pind 164,66 km²
Suvisahalinsk Южно-Сахалинск
Pämez' Sergei Nadsadin
(sügüz'ku 2014—)
Telefonkod +7−4242-xxx-xxx
Avtokod 65
Aigvö UTC+11 (MSK+8)


Lidnan kart (2020)

Suvisahalinsk (ven.: Ю́жно-Сахали́нск, japon.: ユジノサハリンスク Judzinosaharinsku) om lidn da lidnümbrik Venäman päivnouzmas. Se om Sahalinan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1882 kuti Vladimirovk-külä (ven.: село Владимировка) elänzoitmaha tahod oigetud küksushe da katargha mehil. Vspäi 1905 se oli nimitadud Tojohar-žiloks (ven.: Тоёха́ра) japonižen vägitungendan jäl'ghe. Žilo sai lidnan statusad vl 1915, i vodhe 1946 kezakun 4. päivhäsai Tojohar-lidn oli (japon.: 豊原市 Tojohara-si). Sid' nimitihe nevondkundališt lidnad udes, geografižen sijadusen mödhe.

Suvisahalinsk šingotase sömtegimišton edheotandoil (sidä kesken kalan da toižiden merenproduktoiden ümbriradmine) i elektroenergetikal (Suvisahalinskan LEK-1, radab londuseližel gazal), om sauvondmaterialiden tegimid (cementan pästand), raudtetehnikan kohendusen tegim, meblin tehmine. Agjan kalanpüdandan, kivivoin da gazan samižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Suvisahalinskas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Sahalin-saren suves, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mägisel'g levineb päivnouzmpolehe lidnaspäi. Matkad Moskvhasai om 6680 km orhal (lendimel leten) vai 9400 km tedme. Voib olda kahesaballaižid manrehkaidusid magnitudan mödhe.

Suvisahalinsk om mererandpoleta, no meri om läz kaikihe polihe: 40 km pohjoižhe (Ohotskan meri, Dolinsk-lidn), 25 km päivnouzmha (Ohotskan meri), 20 km suvhe (Ohotskan meren Anivan laht, Aniv- i Korsakov-lidnad), 50 km päivlaskmha (Japonijan meren Tataran sal'm da Holmsk-lidn).

Klimat om ven mussonine. Voden keskmäine lämuz om +2,8 C°, kezakun-sügüz'kun +12..+17 C°, kaikiš lämhemb ku om eloku (+17,3 C°), tal'vkun-uhokun −9..−12 C°. Ekstremumad oma −36,2 C° i +34,7 C°. Paneb sadegid 815 mm vodes, enamba elokus-sügüz'kus (110 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (41..50 mm kus).

Kaik kümne küläd mülüdas lidnümbrikho Suvisahalinskan ližaks. Lidnümbrikon pind om 905 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 181 728 ristitud, lidnümbrikon — 189 010 ristitud, agjan kaks' videndest. Vl 2017 kaik 194 882 ristitud elihe lidnas i 201 985 ristitud kaikes lidnümbrikos, 315 tuh. eläjid om lidnaglomeracijas (2018). Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt oli vl 2019: 200 854 ristitud elihe lidnas i 208 tuhad ristituid kaikes lidnümbrikos.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Raštvoiden kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 2012−2016), Hristan Eläbzdusen päjumalanpert' (1995) i koume jumalanpertid. Riman katoline jumalanpert' om letud. Baptizman «Udessündund»-loičendpert' om avaitud. Sintoizman Karafuto- i Nisikubo-pühäpertid ei ole kaičenus. Islaman loičendpert' om väges.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma viž kolledžad (medicinine, pedagogine, politehnine, meren, čomamahtoiden), nell' tehnikumad (tegimištoliž-ekonomine[2], sauvondan, maižandusen mehanizacijan, servisan[3]), Sahalinan valdkundaline universitet[4] (alusenpanend 1949 kut pedinstitut, universitet vspäi 1998, läz seičemed tuhad üläopenikoid), Sahalinan gumanitariž-tehnologine institut, toižiden lidnoiden üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad (Habarovsk, Moskv).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad (28 maršrutad lidnan südäimes vl 2015) i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i rel'savtobusad ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Suvisahalinsk-lendimport Anton Čehovan nimed[5] (vai Homutovo, UUS / UHSS / ЮЖХ, 1,2 mln passažiroid vl 2019) radab kümnes kilometras lidnan keskusespäi, Homutovo-rajonas. Tehtas reisid Venäman Edahaižen Päivnouzmman i Suvisibirin lidnoidme, Moskvha, Azijan maihe, mugažo Sahalinan agjadme.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Suvisahalinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Sahalinan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman sait (spetpro.ru). (ven.)
  3. Sahalinan servisan tehnikuman sait (sakhts.sakhalin.gov.ru). (ven.)
  4. Sahalinan valdkundaližen universitetan sait (sakhgu.ru). (ven.)
  5. Suvisahalinskan lendimportan sait (airportus.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sahalinan agjan lidnad
Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež