Tver'

Tver'
Тверь
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	412,994 ristitud
Pind	152,22 km²
Pämez'	Aleksei Ogon'kov; (sügüz'ku 2016—)
Telefonkod	+7−4822-xxx-xxx
Avtokod	69
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Tver' (ven.: Тверь [tvʲerʲ]) om lidn Venäman päivlaskmas. Se om Tverin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Kalininan ümbrikon keskuseks (ei ole sen palaks).

Matkad Moskvan röunhasai om 134 kilometrad suvipäivnouzmha orhal, Piterin röunhasai — 484 km lodeheze.

Istorii

Lidnan aluz om pandud vl 1135. Vozil 1930−1991 sen nimituz oli Kalinin.

Vozil 1247−1485 Tver' oli Suren Tverin ruhtinazkundan pälidnaks.

Tver' šingotase mašinansauvomižel (vagonad), sömtegimištol, himižel sarakol (plastmassad, stökolkuid), kebnal tegimištol (puvillkombinat), elektrusen pästandal (koume LEK:ad), poligrafijan kombinatal, stökoltegimel.

Geografijan andmused

Lidnan olend kesked Kalininan ümbrikod i sijaduz agjas vn 2006 kartal

Lidn sijadase Volg-jogen molembil randoil T'mak- (oiktalpäi, ven.: Тьмака 73 km pitte) i Tverc- (huralpäi, ven.: Тверца 188 km pitte) jogiden lanktendoiden sijas, 124..174 m ü.m.t. korktusil, istorižen keskusen korktuz om 146 metrad.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,1 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −6..−8 C°. Ekstremumad oma −43 C° i +38 C°. Paneb sadegid 654 mm vodes, enamba kezakus-elokus (76..83 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (30..36 mm kus).

Tobmuz

Tver' om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase nelläks administrativižeks rajonaks (vspäi 1976).

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Jurii Timofejev, radoi vn 2016 sügüz'kuhusai. Lidnan Duman ezimez' om Jevgenii Pičujev vn 2017 tal'vkuspäi. Edeline Duman ezimez' om Aleksandr Korzin, radoi vn 2017 tal'vkuhusai.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 403 606 ristitud, vn 2021 — 416 219 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 419 363 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 458 tuhad eläjid vl 1997.

Rahvahad (enamba 0,5 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 93 %, ukrainalaižed — 1,5 %, armenijalaižed — 0,8 %, azerbaidžanlaižed — 0,8 %, vaugedvenälaižed — 0,5 %, totarlaižed — 0,5 %; karjalaižed — 0,3 % (1119 rist.).

Kaik koume universitetad, maižanduzakademii^[1] i sodakosmižen kaičendan akademii^[2] oma lidnan üläopendusen aluzkundoikš, mugažo Moskvan üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad. Universitetad oma Tverin valdkundaline^[3], valdkundaline tehnine i valdkundaline medicinine.

Transport

Avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Tramvaiverk om sauptud vl 2018, trolleibussistem ei ole rados vspäi 2020. Ende tramvaid i trolleibusad vediba passažiroiden tobmad palad. Vspäi 2005 kundaližen transportan passažiroiden lugu poleni lujas (kaikiden toižendoiden), se kändihe edheotandoid ližatomikš.

Lidn sijadase Moskv — Piter-transportkoridoral. Tver' -päraudtestancii radab vspäi 1850. Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad agjan lidnoidenke i Moskvanke. 1970-1990-nzil vozil passažirlendimport radoi Zmejovos, nügüd'aigan lähembaine mugoine om Moskvan Šeremetjevo (150 km).

Tverin jogiport oigenzi 1,9 mln tonnoid jüguid vl 2010. Jogivagzalan sauvuz om okaidud, se radoi 2000-nziden voziden auguhusai, valdmad kävutasoiš turistlaivoil tähäsai navigacijan aigan.

Galerei

Lidnan ohjastusen pert' hämäras vl 2010
Hristan sündundan naižjumalanpertin pala, vn 2016 nägu
«Ivolga»-elektrojonusen («vihmlind») koumevagonaine sekcii Tverin vagonansauvomižen tegimel vl 2019
«Paradiz»-torguindkeskuz (2014)
Kommertine sauvuz da torguindkeskuz (2008), ende «Tver'universalbank:an» päofis
Tverin medicinine akademii (2008)
Il'miž-kosmižen kaičendan sodaakademii G. Žukovan nimed vl 2008
Tverin agjan akademine dramteatr (2016)
Tverin cirk (2020)
Tver' -päraudtestancii vl 2019

Tetabad sündnuded

Födor Hitruk (1917−2012) — oli evrejalaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman mul'tfil'miden režissör, pirdai-mul'tiplikator.
Il'ja Koval'čuk (sünd. 1983) — Venäman da Pohjoižamerikan hokkeist.
Mihail Krug (Mihail Vorob'jov) (1962−2002) — oli venälaine mez', Venäman runokirjutai da bard.

Homaičendad

↑ Tverin maižanduzakademijan sait (tvgsha.ru). (ven.)
↑ Sodakosmižen kaičendan akademijan G.K. Žukov-maršalan nimed sait (vavko.mil.ru). (ven.)
↑ Tverin valdkundaližen universitetan sait (tversu.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused

Lidnan Duman da Lidnan pämehen oficialine sait (tverduma.ru). (ven.)
Lidnan Administracijan oficialine portal (tver.ru). (ven.) (angl.)

Tver' Vikiaitas

	Tverin agjan lidnad
	Andreapol' \| Belii \| Bežeck \| Bologoje \| Kaläzin \| Kašin \| Kimri \| Konakovo \| Krasnii Holm \| Kuvšinovo \| Lihoslavl' \| Nelidovo \| Ostaškov \| Päivlaskmpol'ne Dvin \| Ržev \| Staric \| Zubcov \| Toropec \| Toržok \| Tver' \| Udoml' \| Ves'jegonsk \| Višnii Voločok

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Tverin maižanduzakademijan sait (tvgsha.ru). (ven.)

[2] Sodakosmižen kaičendan akademijan G.K. Žukov-maršalan nimed sait (vavko.mil.ru). (ven.)

[3] Tverin valdkundaližen universitetan sait (tversu.ru). (ven.) (angl.)

[1]

[2]

[3]