Mine sisu juurde

Tver'

Vikipedii-späi
Tver'
Тверь
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 412,994 ristitud
Pind 152,22 km²
Tver' Тверь
Pämez' Aleksei Ogon'kov
(sügüz'ku 2016—)
Telefonkod +7−4822-xxx-xxx
Avtokod 69
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan kart (2022)

Tver' (ven.: Тверь) om lidn Venäman päivlaskmas. Se om Tverin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Kalininan rajonan keskuseks (ei ole sen palaks).

Matkad Moskvan röunhasai om 134 kilometrad suvipäivnouzmha orhal, Piterin röunhasai — 484 km lodeheze.

Lidnan aluz om pandud vl 1135. Vozil 1930−1991 sen nimituz oli Kalinin.

Vozil 1247−1485 Tver' oli Suren Tverin ruhtinazkundan pälidnaks.

Tver' šingotase mašinansauvomižel (vagonad), sömtegimištol, himižel sarakol (plastmassad, stökolkuid), kebnal tegimištol (puvillkombinat), elektrusen pästandal (koume LEK:ad), poligrafijan kombinatal, stökoltegimel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Volg-jogen molembil randoil T'mak- (oiktalpäi, ven.: Тьмака 73 km pitte) i Tverc- (huralpäi, ven.: Тверца 188 km pitte) jogiden lanktendoiden sijas, 124..174 m ü.m.t. korktusil, istorižen keskusen korktuz om 146 metrad.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,1 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −6..−8 C°. Ekstremumad oma −43 C° i +38 C°. Paneb sadegid 654 mm vodes, enamba kezakus-elokus (76..83 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (30..36 mm kus).

Administrativižed rajonad (2009):
1. Volgantagaine rajon
2. Moskvan rajon
3. Proletarskii rajon
4. Keskuzrajon

Tver' om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase nelläks administrativižeks rajonaks (vspäi 1976).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 403 606 ristitud, vn 2021 — 416 219 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 419 363 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 458 tuhad eläjid vl 1997.

Rahvahad (enamba 0,5 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 93 %, ukrainalaižed — 1,5 %, armenijalaižed — 0,8 %, azerbaidžanlaižed — 0,8 %, vaugedvenälaižed — 0,5 %, totarlaižed — 0,5 %; karjalaižed — 0,3 % (1119 rist.).

Kaik koume universitetad, maižanduzakademii[1] i sodakosmižen kaičendan akademii oma lidnan üläopendusen aluzkundoikš, mugažo Moskvan üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad. Universitetad oma Tverin valdkundaline[2], valdkundaline tehnine i valdkundaline medicinine.

Tetabad sündnuded

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Födor Hitruk (1917−2012) — oli evrejalaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman mul'tfil'miden režissör, pirdai-mul'tiplikator.
  • Il'ja Koval'čuk (sünd. 1983) — Venäman da Pohjoižamerikan hokkeist.
  • Mihail Krug (Mihail Vorob'jov) (1962−2002) — oli venälaine mez', Venäman runokirjutai da bard.
  1. Tverin maižanduzakademijan sait (tvgsha.ru). (ven.)
  2. Tverin valdkundaližen universitetan sait (tversu.ru). (ven.) (angl.)



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež