Udoml'

Udoml'
Удомля
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	25,950 ristitud
Pind	11,32 km²
Pämez'	Rem Rihter; (eloku 2016—)
Telefonkod	+7−48 255-xx-xxx
Avtokod	69
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Udoml' (ven.: Удо́мля) om Venäman lidn Tverin agjan pohjoižes. Se om Udomlin lidnümbrikon (edel 2016. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii

Udoml'-tahond mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1478. Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 kuti Stroic-raudtestancii (ven.: Троица) da žilo senno «Bologoje — Ribinsk»-keskustal. Vl 1904 udesnimitihe stancijad da žilod nügüdläižikš järven mödhe.

Vl 1929 Udoml' kändihe rajonan keskuseks, šingotaškanzi teravas Suren sodan jäl'ghe. Vl 1961 kätihe lidnanvuiččeks žiloks, vll 1974−1984 Kalininan AES:an ezmäine jono om saudud Udoml'-järven randal. Ühtenzoittihe järvid AES:an sauvomižes, i vanh žilo oli upotadud, vaiše jumalanpert' jäi. Udoml' sai lidnan statusad vn 1981 11. sügüz'kud.

Udoml' šingotase Kalininan atomelektrostancijal (andab agjan elektrusen 70 %, se-žo varatoitab lidnad lämudel i hulal vedel), mugažo sömtegimišton i mecan ümbriradmižen edheotandad (faneran tegim^[1]) ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalan suves, Kaspijan i Baltijan meribasseinoiden röunal, Udoml'- (10 km²) i Pes'vo- (6,6 km²) järviden randoil, sokahas tahondas, 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Tverihesai om 176 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Višnii Voločok 50 km suvipäivlaskmha avtotedme i Bologoje 60 km päivlaskmha raudtedme.

Tobmuz

Udomlin lidnankund oli vll 2006−2015. Lidn oli sen üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind oli 11,32 nellikkilometrad. Lidnan Administracii om likvidiruidud vn 2017 kezakus.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 061 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) — 40 292 ristitud. Kaik 28 669 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33 500 eläjad vll 1998−2000.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 70,0 %, ukrainalaižed — 0,7 %, totarlaižed — 0,6 %, armenijalaižed — 0,5 %, azerbaidžanlaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,1 %, rahvahuden ozutandata — 24,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid^[2] oma avaitud lidnas: ph. Vladimir-ruhtinasen päjumalanpert' (om saudud vodele 2003), koume časounäd.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' päivkodid, viž keskškolad (nomer 1..5, koumanz' nimitase gimnazijaks), lapsiden sädamižen pert', lapsiden i norišton sportškol. Udomlin kolledž^[3] (edel vn 2014 vilukud informatikan i lugendtehnikan tehnikum) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Kalininan AES:an kundaližen informacijan keskuz (2012)
Vladimir-ruhtinasen päjumalanpert', vn 2010 nägu
Kalininan AES vl 2013
«Rosatom»-kompanijan andmusiden ümbriradmižen «Kalininskii»-keskuz (2019)
Udoml' -päraudtestancijan sauvuz vl 2010

Homaičendad

↑ Udomlin faneran edheotandan sait (rlfanera.ru). (ven.)
↑ Udomlin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Udomlin kolledžan sait (ud-college.ru). (ven.)

Irdkosketused

Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (udomelskij-okrug.ru). (ven.)

Udoml' Vikiaitas

	Tverin agjan lidnad
	Andreapol' \| Belii \| Bežeck \| Bologoje \| Kaläzin \| Kašin \| Kimri \| Konakovo \| Krasnii Holm \| Kuvšinovo \| Lihoslavl' \| Nelidovo \| Ostaškov \| Päivlaskmpol'ne Dvin \| Ržev \| Staric \| Zubcov \| Toropec \| Toržok \| Tver' \| Udoml' \| Ves'jegonsk \| Višnii Voločok

[1] Udomlin faneran edheotandan sait (rlfanera.ru). (ven.)

[2] Udomlin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[3] Udomlin kolledžan sait (ud-college.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]