Lihoslavl'

Vikipedii
Lihoslavl'
Лихославль
Lidnanznam
Coat of Arms of Likhoslavl (Tver oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 11,790 ristitud
Pind 16,15 km²
Lihoslavl' Лихославль
Pämez' Jevgenii Kotov
(2013—)
Telefonkod +7−48 261-xx-xxx
Avtokod 69
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lihoslavl' (ven.: Лихославль) om Venäman lidn da raudtesol'm Tverin agjan keskuses. Se om Lihoslavlin rajonan da lidnankundan administrativižeks keskuseks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lihoslavl'-usadib mainitase ezmäižen kerdan revizijan nimikirjutesiš vl 1816. Lähevenui Ostaškovo-külä mainitase ezmäižen kerdan Novotoržokan makundan aigkirjas vl 1624. Ühtištuihe raudtestancijad Ostaškovo-külänke vl 1907 udenke nügüdläiženke nimenke erištamha Ostaškov-lidnaspäi. Lihoslavl' sai lidnan statusad vl 1925. Vozil 1937−1939 se oli Karjalan rahvahaližen ümbrikon administrativižeks keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Kavanjogen oiktal randpolel (2 kilometras, ven.: река Кава, Tverc-jogen hura ližajogi, Volgan bassein), 170 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pen' Čerömuški-jogi lankteb Lihoslavlin järvhe ani lidnan päivnouzmaižen röunan taga, järv om ratud vl 1906. Matkad Tverin röunhasai om 40 km lodeheze orhal vai 45 km avtotedme. Lähembaine lidn om Toržok 35 km päivlaskmha orhal.

Koume pen't eländpunktad mülüdas lidnankundha Lihoslavlin ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 257 ristitud, lidnankundan — 12 730 ristitud, rajonan ristitišton nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1989−2001, enamba 13 tuhad eläjid (13 449 rist. vl 1989).

Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert' om olmas lidnas.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma elektrotehnine tegimišt (pidatezarmatur) da sömtegimišt, mugažo avtoradiatoriden tegim da čomamahtkeramiktegesiden tegim oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: profškol i Toržokan pedagogižen kolledžan filial.

Lihoslavl'-raudtestancii om MoskvPiter raudtel vspäi 1850 (vll 1897−1902 Novotoržskai, edel nimi oli Ostaškovo), sarak Toržokha om olmas vspäi 1870. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Bologojenke, Tverinke i Moskvanke. Kaks'kümnekilometrine sarak tuleb lidnha suves MoskvPiter avtotespäi.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok