Mine sisu juurde

Lihoslavl'

Vikipedii-späi
Lihoslavl'
Лихославль
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 11,408 ristitud
Pind 16,15 km²
Lihoslavl' Лихославль
Pämez' Jevgenii Kotov
(2013—)
Telefonkod +7−48 261-xx-xxx
Avtokod 69
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lihoslavl' (ven.: Лихосла́вль) om Venäman lidn da raudtesol'm Tverin agjan keskuses. Se om Lihoslavlin ümbrikon (edel vn 2021 sulakud — rajonan) administrativižeks keskuseks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Lihoslavl' -usadib mainitase ezmäižen kerdan revizijan nimikirjutesiš vl 1816. Lähevenui Ostaškovo-külä mainitase ezmäižen kerdan Novotoržokan makundan aigkirjas vl 1624. Ühtištuihe raudtestancijad Ostaškovo-külänke vl 1907 udenke nügüdläiženke nimenke erištamha Ostaškov-lidnaspäi. Lihoslavl' sai lidnan statusad vl 1925. Vozil 1937−1939 se oli Karjalan rahvahaližen ümbrikon administrativižeks keskuseks.

Lihoslavlin ižandusen päsarakod oma elektrotehnine tegimišt (pidatezarmatur) da sömtegimišt, mugažo avtoradiatoriden tegim[1] da čomamahtkeramiktegesiden tegim[2] ratas lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rajonan suves, Kavanjogen oiktal randpolel (kahtes kilometras, ven.: река Кава, Tverc-jogen hura ližajogi, Volgan bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Čerömuški-jogi lankteb Lihoslavlin järvhe ani lidnan päivnouzmaižen röunan taga, järv om ratud vl 1906. Matkad Tverin röunhasai om 40 km lodeheze orhal vai 45 km avtotedme. Lähembaine lidn om Toržok 35 km päivlaskmha orhal.

Kaik koume pen't eländpunktad mülüiba lidnankundha Lihoslavlin ližaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 257 ristitud, lidnankundan — 12 730 ristitud, rajonan ristitišton nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 13 tuhad eläjid vozil 1989−2001 (13 449 rist. vl 1989). Kaik 11 790 eläjad oli lidnas vl 2017.

Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert'[3] (1885−1899) om avaitud lidnas.

Kalašnikovo-žilon kolledžan Lihoslavlin palakund[4] i Toržokan pedagogižen kolledžan filial oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Lihoslavl' -raudtestancii om «MoskvPiter»-raudtel vspäi 1850 (vll 1897−1902 Novotoržskai, edel nimi oli Ostaškovo), sarak Toržokha om olmas vspäi 1870. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Bologojenke, Tverinke i Moskvanke.

Kaks'kümnekilometrine sarak tuleb lidnha suves «MoskvPiter»-avtotespäi.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Lihoslavlin radiatortegimen sait (lrzavod.n4.biz). (ven.)
  2. Čomamahtkeramikan edheotandan sait (keramiklih.ru). (ven.)
  3. Lihoslavlin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  4. Kalašnikovon kolledžan sait (ketforest.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok