Toropec

Vikipedii
Toropec
Торопец
Lidnanznam
Coat of Arms of Toropets (Tver oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 12,048 ristitud
Pind 22,29 km²
Toropec Торопец
Pämez' Aleksandr Läšok
(2013—)
Telefonkod +7−48 268-xx-xxx
Avtokod 69
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Toropec (ven.: Торопец) om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivlaskmas. Se om Toropecan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1074 pühän Pečeran Isaakijan augotižlibundaks («toropecalaine»). Toine lidnan nimi oli Krivitesk. Toropec-žo mainitase vl 1168 lidnan statusanke kuti ühtennimižen ruhtinazkundan (1168−1320) keskuz. Eländpunkt om sirtud udhe sijha vn 1337 lujan lämoipalon da sur'veden jäl'ghe. Toine luja lämoipalo oli vl 1634, i Ph. Mikulain jumalanpert' (1669) tegihe ezmäižen kivižen sauvusen lidnas.

18. voz'sadal oli mülünu Ingrijan (Piterin) gubernijha, sid' Uz'lidnan i Pskovan gubernijoihe. Vspäi 1935 om Tverin agjan palaks. Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (29. eloku 1941 — 21. viluku 1942).

Toropecan ižandusen päsarakod oma kebn tegimišt (kengiden tegim) i mecan ümbriradmine, mugažo plastikpakuitesen tegim i valamižmehanine tegim oma olmas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Toropanjogen randal (ven.: река Торопа, ende Торопица, Päivlaskmaižen Dvinan oiged ližajogi), se jokseb Solomennoje- i Zalikovskoje-järviš läbi lidnan südäimes. Toropec seižub Valdai-ülüden suvipäivlaskmas, 180 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Ühtennimine raudtestancii sijadase «BologojeVelikije Luki»-keskustal.

Matkad Tverihesai om 265 km päivnouzmha orhal vai 316 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Andreapol' pohjoižpäivnouzmha (42 km orhal), Päivlaskmpol'ne Dvin suvipäivnouzmha (38 km orhal) i Velikije Luki päivlaskmha (70 km orhal vai 97 km avtotedme).

Toropec om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 015 ristitud, kaks' koumandest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 17 tuhad eläjid vozil 1970−2001. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Tihonan naižjumalankodi, Jumalanmaman Korsunin jumalaižen päjumalanpert' da 6 jumalanpertid oma lidnas.

Toropecan maižanduztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok