Mine sisu juurde

Andreapol'

Vikipedii-späi
Andreapol'
Андреаполь
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 6,956 ristitud
Pind 13,14 km²
Andreapol' Андреаполь
Telefonkod +7−48 267-xx-xxx
Avtokod 69
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Andreapol' (ven.: Андреа́поль) om Venäman lidn Tverin agjan päivlaskmas. Se om Andreapolin ümbrikon (edel 2019. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Eziauguine Dubn-külä (ven.: Дубна, jogen oiktal randal) mainitase Litvanman metrikas vl 1489. 18. voz'sadal Andrei Kušelöv-leitnantjenaral pidi usadibad pöudoidenke jogen hural randal, avaiži sijaližiden mineralveziden kurortad. Vl 1906 saudihe raudted, i Andrejapol'-žilo raudtestancijanno sauvoškanzihe, möhemba nimitihe nügüdläižikš.

Vl 1928 ühtištadihe Andreapolid Dubn-külänke, panihe Leningradan agjan Leninan rajonan keskuseks. Vozil 1935−1944 oli i vspäi 1957 om Tverin agjan palaks. Toižen mail'man sodan aigan oli pandud mantazole, i vozil 1944−1957 mülüi Velikije Lukin agjaha. Vspäi 1965 om Andreapolin rajonan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1967.

Andreapolin tegimišton sarakod oma porcellanan tegim[1] (elektroizolätorad), valamižtegim (ezitegesed i kanalizacijan saubad, eli bankrotnendas läbi vl 2022), mecanümbriradajad edheotandad.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Päivlaskmaižen Dvinan 20 kilometras joginiškaspäi, seižub Valdai-ülüden suvipäivlaskmaižil pautkil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 224 km päivnouzmha orhal vai 279 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nelidovo suvipäivnouzmha (56 km orhal), Päivlaskmpol'ne Dvin suvhe (45 km orhal) i Toropec suvipäivlaskmha (42 km orhal).

Klimat om ven. Kezakun-elokun keskmäine lämuz om +15,8..+18,5 C°, tal'vkun-uhokun −4..−7,1 C°. Paneb sadegid enamba kezakus-elokus (83..97 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (44..48 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..69 % röunoiš sulakus-kezakus, 77..87 % sügüz'kus-keväz'kus.

Andreapol' sädi lidnankundad vll 2006−2019, lidn oli sen üks'jäižeks eländpunktaks.

Andrei Čistovskii radoi lidnankundan pämehen vspäi 2008.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 286 ristitud, kaks' koumandest rajonan ristitištos, vn 2021 — 6 956 ristitud. Kaik 7 259 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 500 eläjid vl 1996.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 96,8 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,0 %, rahvahuden ozutandata — 0,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Raštvoiden jumalanpert' (1756, ei ole väges), Moskvan Ion- da Tihon-patriarhoiden puine jumalanpert' (letihe vll 1990−1993), Veran, Nadeždan, Lübovin i heiden Sofia-maman puine časoun' lidnan röunal (om saudud vll 2006−2010).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 3), čomamahtoiden škol, sportškol. Päivlaskmpol'žen Dvinan tehnologine kolledž, sen Andreapolin filial[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Ühtennimine Andreapol' -stancii radab «BologojeVelikije Luki»-raudtekeskustal.

Tactud Venäman sodaaviabaz (südäikod ЬУЕА) sijadase koumes kilometras päivnouzmha lidnaspäi, vhesai 2009 se oli Moskvan regionan il'mkaičendvägiden ühteks sijadusišpäi. Aviabaz om udessündutamas vn 2023 kezakuspäi.

  1. Andreapolin porcellanantegimen sait (farforzavod.ru). (ven.)
  2. Andreapolin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Päivlaskmpol'žen Dvinan tehnologižen kolledžan sait (kolledg-zdv.ucoz.ru). (ven.)



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok