Mine sisu juurde

Andreapol'

Vikipedii-späi
Andreapol'
Андреаполь
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 6,956 ristitud
Pind 13,14 km²
Andreapol' Андреаполь
Telefonkod +7−48 267-xx-xxx
Avtokod 69
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Andreapol' (ven.: Андреа́поль) om Venäman lidn Tverin agjan päivlaskmas. Se om Andreapolin ümbrikon (edel 2019. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eziauguine Dubn-külä (ven.: Дубна, jogen oiktal randal) mainitase Litvanman metrikas vl 1489. 18. voz'sadal Andrei Kušelöv-leitnantjenaral pidi usadibad pöudoidenke jogen hural randal, avaiži sijaližiden mineralveziden kurortad. Vl 1906 saudihe raudted, i Andrejapol'-žilo raudtestancijanno sauvoškanzihe, möhemba nimitihe nügüdläižikš.

Vl 1928 ühtištadihe Andreapolid Dubn-külänke, panihe Leningradan agjan Leninan rajonan keskuseks. Vozil 1935−1944 oli i vspäi 1957 om Tverin agjan palaks. Toižen mail'man sodan aigan oli pandud mantazole, i vozil 1944−1957 mülüi Velikije Lukin agjaha. Vspäi 1965 om Andreapolin rajonan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1967.

Andreapolin tegimišton sarakod oma porcellanan tegim[1] (elektroizolätorad), valamižtegim (ezitegesed i kanalizacijan saubad, eli bankrotnendas läbi vl 2022), mecanümbriradajad edheotandad.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Päivlaskmaižen Dvinan 20 kilometras joginiškaspäi, seižub Valdai-ülüden suvipäivlaskmaižil pautkil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 224 km päivnouzmha orhal vai 279 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nelidovo suvipäivnouzmha (56 km orhal), Päivlaskmpol'ne Dvin suvhe (45 km orhal) i Toropec suvipäivlaskmha (42 km orhal).

Klimat om ven. Kezakun-elokun keskmäine lämuz om +15,8..+18,5 C°, tal'vkun-uhokun −4..−7,1 C°. Paneb sadegid enamba kezakus-elokus (83..97 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (44..48 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..69 % röunoiš sulakus-kezakus, 77..87 % sügüz'kus-keväz'kus.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Andreapol' sädi lidnankundad vll 2006−2019, lidn oli sen üks'jäižeks eländpunktaks.

Andrei Čistovskii radoi lidnankundan pämehen vspäi 2008.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 286 ristitud, kaks' koumandest rajonan ristitištos, vn 2021 — 6 956 ristitud. Kaik 7 259 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 500 eläjid vl 1996.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 96,8 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,0 %, rahvahuden ozutandata — 0,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Raštvoiden jumalanpert' (1756, ei ole väges), Moskvan Ion- da Tihon-patriarhoiden puine jumalanpert' (letihe vll 1990−1993), Veran, Nadeždan, Lübovin i heiden Sofia-maman puine časoun' lidnan röunal (om saudud vll 2006−2010).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 3), čomamahtoiden škol, sportškol. Päivlaskmpol'žen Dvinan tehnologine kolledž, sen Andreapolin filial[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Ühtennimine Andreapol' -stancii radab «BologojeVelikije Luki»-raudtekeskustal.

Tactud Venäman sodaaviabaz (südäikod ЬУЕА) sijadase koumes kilometras päivnouzmha lidnaspäi, vhesai 2009 se oli Moskvan regionan il'mkaičendvägiden ühteks sijadusišpäi. Aviabaz om udessündutamas vn 2023 kezakuspäi.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Andreapolin porcellanantegimen sait (farforzavod.ru). (ven.)
  2. Andreapolin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Päivlaskmpol'žen Dvinan tehnologižen kolledžan sait (kolledg-zdv.ucoz.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok