Kaläzin
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 12,621 ristitud |
![]() | |
Pämez' | Marina Klementjeva (reduku 2021—) |
Telefonkod | +7−48 249-xx-xxx |
Avtokod | 69 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kaläzin (ven.: Каля́зин) om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivnouzmas. Se om Kaläzinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1434 kuti Kaläzinskai-külä jumalankodinno. Ühtištadihe sidä Nikol'skai-slabadanke i Pirogovo-žilonke 17. voz'sadan lopus. Kaläzinskai-slabad sai makundan lidnan statusad vl 1775 nügüdläiženke nimenke. Vozišpäi 1939−1940 lidnan istorižen keskusen tobj pala om upotadud Ugličun GES:an sauvondan jäl'ghe, endevanh kellčuhunduz seižub vedes kesked lidnad.
Kaläzin šingotase aviasauvomižen mašiništontegimel (mülüb OAK-kompanijha vspäi 2022), mehanižel tegimel[1] (libutimed, kaivuzmašiništ), mugažo leibänkombinat, omblendfabrik i radioastronomine observatorii ratas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan lodeližel röunal, Volgan oiktal randal (Ugličun vezivaradim), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Tverihesai om läz 190 km suvipäivlaskmha, i om 190 km suvhe Moskvhasai. Lähembaine lidn om Kašin 30 km lodeheze avtol vai raudtedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaläzin om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Lübov' Malärova (keväz'ku 2012 — reduku 2021). Lidnan Administracii om likvidiruidud vn 2021 sügüz'kus, Galina Kohan radoi sen jäl'gmäižen pämehen (keväz'ku 2017 — eloku 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 867 ristitud, rajonan kaks' koumandest, vn 2021 — 12 621 ristitud. Kaik 13 025 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 15 tuhad eläjid vll 1989−2001 (15 800 rist. vozil 1992, 1998 i 2000).
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 91,4 %, armenijalaižed — 0,9 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 0,7 %, rahvahuden ozutandata — 6,6 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[2] oma saudud lidnas: koume jumalanpertid i koume časounäd. Eläban Eziauguižen Stroican jumalankodi i kaks' jumalanpertid ei ole kaičenus.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškol. Kaläzinan kolledž N.M. Poležajevan nimed[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Rajonan administracijan sauvuz (2014, muzarusttanke)
-
Muštnik Makarii Kaläzinalaižele, amuine pertišt i ph. Mikulain päjumalanpertin kellčuhunduz (1800), vn 2011 nägu
-
Škol nomer 2 (2016, om saudud vll 1882−1883 kut lidnan ohjastusen pert' i profškol)
-
Kaläzinan kolledž Poležajevan nimed vl 2016 (ende mehaniž-tehnine profškol)
-
Kaläzin-raudtestancijan sauvuz vl 2008
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Kaläzinan mehanižen tegimen sait (oaomzk.ru). (ven.)
- ↑ Kaläzinan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kaläzinan kolledžan sait (kalazincolledg.tver.eduru.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan i Kaläzinan rajonan tobmuden sait (калязин.тверская-область.рф) i sen vanh versii (калязин1775.рф). (ven.)
- Lidnan informacine sait (kalyazin.ru). (ven.)
![]() |
Kaläzin Vikiaitas |
Tverin agjan lidnad | ||
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok | ||