Kaläzin

Vikipedii-späi
Kaläzin
Калязин
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 12,621 ristitud
Kaläzin Калязин
Pämez' Marina Klementjeva
(reduku 2021—)
Telefonkod +7−48 249-xx-xxx
Avtokod 69
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kaläzin (ven.: Каля́зин) om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivnouzmas. Se om Kaläzinan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1434 kuti Kaläzinskai-külä jumalankodinno. Ühtištadihe sidä Nikol'skai-slabadanke i Pirogovo-žilonke 17. voz'sadan lopus. Kaläzinskai-slabad sai makundan lidnan statusad vl 1775 nügüdläiženke nimenke. Vozišpäi 1939−1940 lidnan istorižen keskusen tobj pala om upotadud Ugličun GES:an sauvondan jäl'ghe, endevanh kellčuhunduz seižub vedes kesked lidnad.

Kaläzin šingotase aviasauvomižen mašiništontegimel (mülüb OAK-kompanijha vspäi 2022), mehanižel tegimel[1] (libutimed, kaivuzmašiništ), mugažo leibänkombinat, omblendfabrik i radioastronomine observatorii ratas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rajonan lodeližel röunal, Volgan oiktal randal (Ugličun vezivaradim), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Tverihesai om läz 190 km suvipäivlaskmha, i om 190 km suvhe Moskvhasai. Lähembaine lidn om Kašin 30 km lodeheze avtol vai raudtedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaläzin om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Lübov' Malärova (keväz'ku 2012 — reduku 2021). Lidnan Administracii om likvidiruidud vn 2021 sügüz'kus, Galina Kohan radoi sen jäl'gmäižen pämehen (keväz'ku 2017 — eloku 2021).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 867 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaik 13 025 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 15 tuhad eläjid vll 1989−2001 (15 800 rist. vozil 1992, 1998 i 2000).

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 91,4 %, armenijalaižed — 0,9 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 0,7 %, rahvahuden ozutandata — 6,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[2] oma saudud lidnas: koume jumalanpertid i koume časounäd. Eläban Eziauguižen Stroican jumalankodi i kaks' jumalanpertid ei ole kaičenus.

Kaläzinan kolledž N.M. Poležajevan nimed[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kaläzinan mehanižen tegimen sait (oaomzk.ru). (ven.)
  2. Kaläzinan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Kaläzinan kolledžan sait (kalazincolledg.tver.eduru.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok